Äsja ilmus TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidjalt Mauri Kiudsoolt uus raamat „Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank“ (kirjastus „Äripäev“). Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Eestist avastatud keskaegseid aardeleide, olles mõtteliseks järjeks teosele „Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid“ (2019), milles võeti lähema vaatluse alla keskajale eelnenud ajastud.
Kuna Eesti keskaegsetes aardepottides domineerivad selgelt mündid, siis on värske teos erinevalt eelnevast numismaatika poole kaldu, kuigi käsitlemist leiavad ka mõningad ajaloolise aja perioodi ehtetüübid. Lähemalt annab raamat sissevaate Eesti keskaja ajalisest raamistikust, maapõuest avastatud ajaloolise aja aarete võimalikest tekke- ja peitmispõhjustest ning nende olemusest. Kuid teose keskne ja mahukam osa vaatleb keskaegsete Eesti aarete alaperioode, tutvustades sealhulgas lähemalt tähtsamaid ja huvitavamaid leide. Lisaks peatutakse eraldi kirikust pärit leidudel.
Kuigi Eestist on leitud sadu rahapadasid kümnete tuhandete müntidega, on kogu meie keskaja aines võrreldes muinasaja lõpu ning eriti Liivi sõja perioodiga aarete hulga poolest üsna tagasihoidlik. Õigupoolest saame hetkel rääkida vaevalt 70 selle perioodi leiust. Kuid maapõue jäänud varanduste suur hulk ei osuta niivõrd mingi piirkonna elanike jõukusele, vaid konkreetset maa-ala puudutanud hävingu suurusele. Sestap võib tõdeda, et kuigi teame ka keskajast lühiajalisi sõdade perioode, ei ole need võrreldavad varauusaja algupoolel Eestit tabanud krahhiga.
Värske raamat on müügil suuremates raamatupoodides ning kirjastuse kodulehelt.
