Arkadi Molvõgin lõpetas Tartu Ülikooli 1954. a. ja asus samal aastal tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo instituuti. Tollal ei osanud noor arheoloog veel aimata, et just tema osaks saab üles ehitada sõja järel varjusurma suikunud Eesti numismaatikateadus. Selleks otsese tõuke andis Eesti ajalooliste mündileidude koondamine Ajaloo Instituuti 1961. a. Samal aastal sai A. Molvõginist selle üleeuroopalise tähtsusega kollektsiooni hooldaja, kuid tema tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult kogude korrastamise ja kirjeldamisega. Jätkus juba 1950. aastate lõpul alanud viljakas uurimistöö, mille tulemusel 1967. a. valmis mahukas väitekiri Liivima mündindusest XIII-XVI sajandil. Järgnevalt pöördus uurija tähelepanu rahvusvahelisemale ajajärgule Eestimaa mündinduses – viikingiajale, mis Eestis kestis mõnevõrra kauem kui teistes Põhjamaades. Just viikingiaegsetele lääneeuroopa münte sisaldavatele Eesti leidudele pühendas A. Molvõgin ka oma 1994. aastal ilmunud mahuka doktoritöö. Ühel mehel õnnestus seega põhjalikult läbi kirjutada peaaegu kogu Eestimaa mündilugu viikingiajast keskaja lõpuni ja luuga sellega usaldusväärne tugi arheoloogide ja medievistide järgnevaks teadustööks.
Puhka rahus hea Kolleeg…
