Arheoloogia.ee

2015. aasta arheoloogilisi avastusi kajastav rändnäitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2015” on avatud Keilas, Harjumaa Muuseumis kuni 13. märtsini.

Seoses Tallinna Ülikooli struktuurireformiga loodi 1. detsembril 2015. a TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonna baasil iseseisev ülikooli tugiüksus, mille nimeks sai Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu (ingl k Archaeological Research Collection of Tallinn University). Teaduskogu hoitakse Tallinna vanalinnas Rüütli tn 8 ja 10 hoonetesse ehitatud spetsiaalhoidlates või selleks kohandatud ruumides. Sealsamas paiknevad ka kogutöötajate tööruumid, uurimis- ja konserveerimislaboratooriumid ja arheoloogiamuuseum.
Kontaktelefon: 6836469

2014. aasta arheoloogilisi avastusi kajastav rändnäitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2014” on avatud Saaremaa Muuseumis kuni 18. maini.

Alates 7. veebruarist 2015 on ERM’is avatud näitus “Pronksspiraalidest vaselisteni”. Näitus tutvustab ühte omanäolist tava kaunistada rõivaid väikestest traatidest keeratud spiraaltorukestest mustritega. Arheoloogia andmetel on Eesti aladel selline komme jälgitav alates viikiniajast, mil matustesse ilmuvad pronksspiraalikesed ja nendest tehtud mustrid. Komme ehtida end pronksspiraalide ehk vaselistega hääbub Eesti aladel lõplikult alles 19. sajandi jooksul. Näitus jälgib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade.

Pronksspiraale ei nähtud ainult kaunite ehetena. Neile omistati kaitsemaagilist jõudu kurjade vaimude vastu ning sestap kanti spiraale ka enim kaitset vajavatel kohtadel inimkehal. Näiteks spiraalidest põll kaitses minevikus naise kõhtu ja üska, kus kanti last. Samas rõhutasid metalse läikega kaunistused inimese sotsiaalset ja majanduslikku staatust. Kõige rikkalikumalt olid naised kaunistatud kõige viljakamas eas – pruudi ja nooriku staatuses.

Välja on pandud näited kõige varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Suurt osa arheoloogia kogudest välja otsitud mustrikatkeid saab näha esmakordselt. Näitus süüvib põhjalikult nende mustrite valmistamise võtetesse. Nendes peentes mustrites on kindlasti ajatut ilu, mis lummab ja inspireerib ka tänapäevaseid inimesi.

Külastajad saavad näha kahte kõige uuemat rekonstruktsiooni naise rõivakomplektist, mis on rikkalikult kaunistatud spiraalikestest mustritega. Need on valminud Kukruse (12. sajandi lõpp) ja Siksälä matuste (14. sajand) leidude põhjal.

Tule ja tutvu, kuidas on võimalik väikeste maapõuest leitud katkendite põhjal luua ettekujutus omaaegsest pidurõivast.

Kuraatorid Jaana Ratas ja Riina Rammo, kujundaja Jaana Ratas

Põhiosa näitusel eksponeeritud leidudest pärineb Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi kogudest, eksponaate on ka Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

2014.  aasta parimaks näituseks ja Muuseumiroti peaauhinna vääriliseks tunnistati Rannarahva Muuseumi „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“.  Näitus koostati Lennart Meri 85. sünniaastapäevaks  ja see tutvustab Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Näituse stsenaariumi koostas ja tegi valiku eksponeeritavatest leidudest TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonna numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.
Näitus on Rannarahva Muuseumis jätkuvalt avatud!