Arheoloogia.ee

Mahuka eriväljaande (99 lk)  autor on TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo. Ajakirjast saab vastused järgmistele küsimustele: millal algas ja millal lõppes Eestis viikingiaeg? Kuidas revolutsioon laevaehituses tõi viikingid Eesti rannikule? Millised linnusasulad palistasid Eesti põhjarannikut mööda kulgenud viikingite kaubateed? Millised on värskemad viikingiaegsed mõõgaleiud Eestis ja millele need osutavad? Millistele uskumustele osutavad Eesti viikingiaegsed kalmed? Kuidas eestlaste esivanemad said võõrsilt pronksi ja hõbedat, eksportisid aga rauda? Kuidas ja millises mahus jõudis viikingiaegne hõbe Eestisse ja miks võime hilisviikingiaegset Eestit pidada  aarete poolest naabermaadest rikkamaks  maaks?

Head lugemist!

Käesolevaga teeme teoks mõnda aega plaanis olnud mõtte, et hakkame teid kodulehe kaudu kursis hoidma uudiskirjanduse nimekirjaga. Eesmärk on nimestikku lisada sellist uuemat arheoloogilist kirjandust, mis saabub raamatukokku välismaalt kas kingituste või vahetamiste teel. Kuna perioodika ning kogumike pealkirjad ei kajasta alati väljaannete sisu ammendavalt, lisame neile juurde ka skänneeritud sisukorra. Nimekiri täieneb sedamööda, kuidas uut kirjandust raamatukokku lisandub ning esialgu paneme üles need trükised, mis on umbkaudu viimase aasta jooksul meile saabunud.

Vanemate raamatute (välja arvatud erandjuhud, kui tegu on millegi põnevaga, mida Eestis seni avalikes kogudes ei ole) ja eestimaiste väljaannete pealkirju, käesolev nimekiri ei kajasta – nendega on võimalik tutvuda raamatukogus kohapeal.

Seoses kolimisega paiknevad teaduskogu arhiiv ja raamatukogu uues kohas, Rüütli 8 hoones.
Arhiiv on avatud T-N kell 10-16. Külastamiseks kirjutada arhiivikogu hoidjale Kristi Tasujale kristi.tasuja@tlu.ee ning kohale jõudes helistada 6836473.
Raamatukogu on avatud T, N kell 10-18, K 10-16. Külastamiseks kirjutada raamatukogu hoidjale Liis Soonele liis.soon@tlu.ee ning kohale jõudes helistada 6836470.

Alates 29. maist kuni 14. juunini on arheoloogia teaduskogu raamatukogu kolimise tõttu Rüütli 4 aadressil suletud. Raamatukogu kolib Rüütli 8 hoone II korrusele.
Juunis suletakse mõneks ajaks ka arheoloogiaarhiiv, mis samuti kolib Rüütli tn 8 hoonesse, I korrusele.
Lisainfot saab meiliaadressilt: arheoloogiakogu@tlu.ee.

Alates 22.maist on avatud Tallinna Linnamuuseumis näitus “Linnusest linnaks. Taanilinna sünd 800 aastat tagasi”, mis tutvustab Tallinna sündi ja ajalugu. Ka arheoloogia teaduskogul on oma panus selle näituse sünnile, sest suur osa eksponaatidest on pärit meie kogudest. Tutvustavat videolõiku saab näha siit.

Vaade tulevasele Tallinnale aastal 1218. Autor Jaana Ratas

Kõigil, kel huvi posternäituse “Arheoloogilised uuringud Eestis 2018″ vastu, võivad mai kuu jooksul seda külastada Saaremaa Muuseumis, Kuressaares.

Posternäitus “Arheoloogilised uuringud Eestis 2018”, mis tutvustab 2018. aasta arheoloogilisi avastusi, on aprilli kuu jooksul avatud Paides, Järvamaa Keskraamatukogu ruumides.

Ilmunud on uus Eesti aardeid tutvustav käsitlus “Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid”, mille autoriks TLÜ arheoloogia teaduskogu arheoloog ja numismaatik Mauri Kiudsoo. Raamat keskendub peamistele Eestit läbinud kaubateedele ja -kontaktidele, andes põhjaliku ülevaate ka Eesti aladelt leitud eriaegsete aarete olemusest, nende peitmise võimalikest põhjustest ja tagamaadest.
Raamatu toimetajaks on Mart Rummo ning kirjastajaks Äripäev.

Arheoloogia teaduskogu teatab kurbusega, et meie hulgast on lahkunud kauaaegne kolleeg arheoloog-paleogeograaf Tanel Moora.
Tanel Moora sündis 30. aprillil 1938. aastal tuntud Eesti arheoloogi Harri Moora ja etnograafi Aliise Moora perre. Aastatel 1956-1961 õppis Tanel Tartu Ülikoolis ajalooteadust ja arheoloogiat. Peale ülikooli lõpetamist asus ta tööle Tallinnas tollases Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning töötas selles ja selle järglases Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis aastani 2013. 2008. aastal määrati Tanel Moorale Valgetähe V klassi teenetemärk. Ta oli pikaajaline Eesti Geograafia Seltsi liige.
Oma teadlaskarjääri jooksul tegi Tanel tihedat koostööd Geoloogia Instituudi kvaternarigeoloogidega, mistõttu teda tuntakse ka paleogeograafina. Ta on uurinud Peipsi ja Võrtsjärve arengulugu, Läänemere vanu rannamoodustisi, koos mullateadlastega selgitanud Eesti muldade arengulugu ning nende seost inimasustusega. Samuti on ta kirjeldanud Kaali peakraatri morfoloogiat ja setteid ning uurinud Eesti mitmete paikade paleogeograafilist arengut seoses kiviaja inimasustusega. 1976-1992 juhatas Tanel Moora Toolse kompleksekspeditsiooni kavandatava fosforiidimaardla kaevandamise alal.
Kolleegid Tallinna Ülikooli Arheoloogia teaduskogust ja endisest Ajaloo Instituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia osakonnast jäävad teda mälestama mitmekülgse ja aktiivse tegutsejana Eesti arheoloogia ja paleogeograafia valdkonnas.
Südamliku järelhüüde Tanel Moorale on koostanud kolleeg ja sõber Ants Kraut.