Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank

Äsja ilmus TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidjalt Mauri Kiudsoolt uus raamat „Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank“ (kirjastus „Äripäev“). Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Eestist avastatud keskaegseid aardeleide, olles mõtteliseks järjeks teosele „Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid“ (2019), milles võeti lähema vaatluse alla keskajale eelnenud ajastud.

Kuna Eesti keskaegsetes aardepottides domineerivad selgelt mündid, siis on värske teos erinevalt eelnevast numismaatika poole kaldu, kuigi käsitlemist leiavad ka mõningad ajaloolise aja perioodi ehtetüübid. Lähemalt annab raamat sissevaate Eesti keskaja ajalisest raamistikust, maapõuest avastatud ajaloolise aja aarete võimalikest tekke- ja peitmispõhjustest ning nende olemusest. Kuid teose keskne ja mahukam osa vaatleb keskaegsete Eesti aarete alaperioode, tutvustades sealhulgas lähemalt tähtsamaid ja huvitavamaid leide. Lisaks peatutakse eraldi kirikust pärit leidudel. 

Kuigi Eestist on leitud sadu rahapadasid kümnete tuhandete müntidega, on kogu meie keskaja aines võrreldes muinasaja lõpu ning eriti Liivi sõja perioodiga aarete hulga poolest üsna tagasihoidlik. Õigupoolest saame hetkel rääkida vaevalt 70 selle perioodi leiust. Kuid maapõue jäänud varanduste suur hulk ei osuta niivõrd mingi piirkonna elanike jõukusele, vaid konkreetset maa-ala puudutanud hävingu suurusele. Sestap võib tõdeda, et kuigi teame ka keskajast lühiajalisi sõdade perioode, ei ole need võrreldavad varauusaja algupoolel Eestit tabanud krahhiga.

Värske raamat on müügil suuremates raamatupoodides ning kirjastuse kodulehelt.

Rubriigid: Uudised | Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank kommenteerimine on välja lülitatud

Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumik

3. juunil 2023 tähistas oma 70. sünnipäeva tuntud Eesti numismaatik ja ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus. Selle ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks koostasid Ivari kolleegid ja sõbrad Eesti ja naabermaade numismaatikale pühendatud artiklite kogumiku
“Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd” (“From Hoard to Archive. Numismatic discoveries from the Baltic and beyond”). Huviline leiab Muinasaja Teaduse järjekorras 30. köitena ilmunud raamatust 14 uurimust, alates 19. sajandi münditeadusest ja lõpetades 18. sajandi lõpus valmistatud kaelarahadega. Autorite seast leiame Läänemere piirkonna tuntuid numismaatikuid, nagu näiteks Helle Horsnæs, Kenneth Jonsson, Jens Christian Moesgaard ja Tuukka Talvio.

Värske juubelikogumik kingiti Ivarile 6. juunil Tallinna Linnaarhiivis toimunud peol, kus lisaks Muinasaja Teadusele esitleti ka teist pühendusteost – uurimusi keskaja ajaloolastelt, mis avaldati Vana Tallinna 32. numbris.

Muinasja Teadus 30 on müügil Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (15€), kirjastuses ja raamatupoodides, Vana Tallinna leiab huviline Tallinna Linnaarhiivist (15€) ja kauplustest.

Autor Ervin Sestverk
Autor Ervin Sestverk
Rubriigid: Sündmused | Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumik kommenteerimine on välja lülitatud

Näitus “Muistne Rävala” Keilas

17. mail 2023 avati Keilas Harjumaa Muuseumis näitus “Muistne Rävala”.

Näitus keskendub Eesti muinasmaakonnnale, Rävalale, mis oli omal ajal väga tihedalt seotud viikingiaja tähtsaima kaubatee – Austrvegri – tekke- ja arengulooga. Idatee kulgemist mööda Soome lahe lõunarannikut illustreerivad arvukad araabia rahadest koosnevad aardeleiud ja ka muu arheoloogiline leiuaines, nagu näiteks ühe spetsiifilise savinõu- ja  mõõgatüübi levik, samuti Soome ja Rootsi päritolu ehete arvukad leiukohad. Lisaks peegeldab Idatee kulgu ka siinsete linnus-asulate ja paatmatuste levikukaart. Kõik eksponeeritavad leiud pärinevad Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust.

Näituse kuraator on Harjumaa Muuseumi teadur German Lebedev, konsulatant TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.

Näitus jääb avatuks  2023. aasta lõpuni.

Fotod Keila kodulehelt https://keila.ee/
Rubriigid: Sündmused | Näitus “Muistne Rävala” Keilas kommenteerimine on välja lülitatud

Muinasaja teadus 29. Ilusad asjad, põnevad lood

24. jaanuaril toimub sarja Muinasaja teadus äsja ilmunud 29. köite esitlus.

Raamatust „Ilusad asjad, põnevad lood“ leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude „põnevus“ on muidugi subjektiivne – ilu on vaataja silmades ja lugu muutub uurija jaoks põnevaks uuritavate leidudega aja jooksul toimunud sündmustesse ja protsessidesse süvenedes. Seda ilu ja põnevust püüavad autorid edasi anda ka lugejale.

Raamatusse kogutud artiklid on jagatud mitme teema vahel. Siin käsitletakse maapõues leiduvaid peitvarasid, erinevatest materjalidest tarbeesemeid ning inimeste rõivastust kaunistanud ehteid ja aksessuaare. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud muistsete inim- ja loomaluude põhjal uuritakse ka toitumust, haigusi ja vigastusi ning lõpuks peatutakse leidude konserveerimisel lahendamist vajavatel probleemidel.

Loodetavasti leiab arheoloogia- ja ajaloohuviline lugeja sellestraamatust ka enda jaoks ilusaid või seni tundmatuid asju ning põnevaid teemasid, mis mõnda väiksemat või suuremat killukest minevikust paremini mõistetavaks teevad või hoopis uusi küsimusi tekitavad.

Artiklite autorid on Tartu ja Tallinna ülikooli töötajad, doktorandid ja magistrandid ning muuseumide ja arheoloogilisi välitöid tegevate firmade arheoloogid. Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli kirjastus.

Rubriigid: Sündmused | Muinasaja teadus 29. Ilusad asjad, põnevad lood kommenteerimine on välja lülitatud

Uus AVE 2021

Reedel, 2. detsembril toimunud arheoloogiliste välitööde päeval esitleti väljaannet “Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021”, mis on esimene põhjalikum ülevaade eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest.

  • 18 artiklit eelmise aasta välitöödest
  • Lisaks ülevaated arheoloogia-aastast ning hobiotsijate leidudest
  • Artiklid inglise ja saksa keeles, eestikeelsete kokkuvõtetega
  • Arvukalt jooniseid ja fotosid

Värsket väljaannet saab hankida

Artiklid, sh ka varasemad, suisa 2008. aastast alates, on kättesaadavad veebilehel https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

On Friday, 2 December, the new volume of Archaeological Fieldwork in Estonia was presented. It includes 18 articles of fieldwork that took place in 2021, plus overviews of archaeological research, and of the finds handed over by hobby searchers in that year.

You can obtain it from the bookshop Rahva Raamat (which also offers international shipping), or read the articles (also earlier issues, since 2008) at the web page https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

Rubriigid: Sündmused, Uudised | Uus AVE 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli

24.11.2022 toimus Tallinnas Mustpeade majas Muinsuskaitseameti iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse 2022. aastal valdkonnas silma paistnud mälestisi, tegevusi ja inimesi. Aasta leiu kategoorias võitis kevadel Tallinnas Lootsi tänavalt leitud 14. sajandi laevavrakk, kuid TLÜ arheoloogia teaduskogul on eriti hea meel selle üle, et amet tunnustas parima restauraatori kategoorias meie kolleegi Aive Viljust. Aive töö torkab sõna otses mõttes silma, kogenud ja südamega tegijana paistavad tema konserveeritud esemed alati silma. Hea näide sellest on tänavu korrastatud Mõdriku ja Metsla aarded Virumaalt ja Järvamaalt.
Palju õnne Aive!

Rubriigid: Sündmused, Uudised | Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli kommenteerimine on välja lülitatud

Lahkus Vilma Trummal

18. oktoobril 2022.a. lahkus kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja arheoloog Vilma Trummal. Oma teadustöödes keskendus Trummal peamiselt Tartu arheoloogilisele uurimisele ning ta oli üks Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli taasrajajatest 1992.a. Vilma Trummal pälvis 2018.a. Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Järelehüüe Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehelt.

Rubriigid: Uudised | Lahkus Vilma Trummal kommenteerimine on välja lülitatud

Teaduskogu arhiivi fotokogu Fotises

Arheoloogia teaduskogu arhiivi fotokogu klaas- ja filminegatiivid nüüd avalikult kättesaadavad

Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames massdigiteeriti Rahvusarhiivi koordineerimisel 24 Eesti mäluasutuse fotopärand. Selles projektis osales ka arheoloogia teaduskogu arhiiv. Kokku digiteeriti 5500 arheoloogiaarhiivi klaas- ja filminegatiivi, mis jäid ajavahemikku 1921-1960.

Tegemist on mitu aastat kestnud projektiga, mille käigus said puhastatud ja ümber pakendatud kõik meie fotokogu klaasnegatiivid. Samuti pakendati ja valmistati digiteerimiseks ette varasemad filminegatiivid.

Meie arhiivi fotokogu koosneb peamiselt kaevamis- ja esemefotodest. Lisaks Eesti materjalile on üles pildistatud ka Läti, Leedu, Soome, Preisi jt muuseumide ja arheoloogiakogude esemeid.

Teaduskogu digiteeritud materjal on kättesaadav Rahvusarhiivi infosüsteemis Fotis. Meie fotokoguga saab tutvuda kui valida „Täpsem otsing“ alalehelt asukohaks TLÜ arheoloogia teaduskogu arhiiv.

Parandusettepanekute tegemiseks või kõrgekvaliteediliste digikoopiate tellimiseks kirjutage arheoloogiaarhiiv@tlu.ee.

Rohkem infot projekti kohta: https://blog.ra.ee/eesti-fotoparandi-massdigiteerimine/

Pöide Tumala ohvrikivi, 1921. Foto: Aarne Michaël Tallgren. AI FK 98
Naanu linnamägi, 1952. a. kaevamised, peakaevand 1 m süg. Läänepoolne alustamisel.
Foto: Osvald Saadre. AI FK 6374
Kaarma, Käku kalmistu kaevamised, 1948.a. AI FK 5693-10
Rubriigid: Uudised | Teaduskogu arhiivi fotokogu Fotises kommenteerimine on välja lülitatud

Pärandihäkaton 2022

17.-18. mail toimus Viljandi pärimusmuusika aidas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel Eesti esimene pärandihäkaton, milles II koha sai arheoloog Tuuli Kurisoo võistkond, kelle loodud lahenduse kohaselt hakatakse loodetavasti tulevikus pakkuma teenust kultuuripärandi paremaks avastamiseks maastikul: QMa retki.

Fotol seisavad vasakult: ajalooõpetaja Aive Kaldra, Anu Lillak Muinsuskaitseametist, Küllike Tint Tallinna Linnamuuseumist, Helena Kaldre Muinsuskaitseametist ja Olev Liivik Tartu Ülikoolist. Keskel rõõmustab koos vautšeriga Tuuli Kurisoo.
Rubriigid: Uudised | Pärandihäkaton 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Artikkel eestlaste muistsetest pelgupaikadest

Maalehes ilmus 26.mail 2022 huvitav artikkel eestlaste muistetest pelgupaikadest, soosaartest ning saladeedest, autor teaduskogu numismaatik Mauri Kiudsoo.

Foto Maalehe artiklist
Rubriigid: Uudised | Artikkel eestlaste muistsetest pelgupaikadest kommenteerimine on välja lülitatud