Rõõm teatada, et Monika Reppo pälvis Eesti Genealoogia Seltsi perekonnalooliste väljaannete konkursil oma doktoritöö eest eritunnustuse.
Palju õnne!


Rõõm teatada, et Monika Reppo pälvis Eesti Genealoogia Seltsi perekonnalooliste väljaannete konkursil oma doktoritöö eest eritunnustuse.
Palju õnne!


Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Erki Russowi poolt kureeritud keskaegsele palverännule pühendatud näitus „Sinna ja tagasi: liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“ avati 30. aprillil Lätis Cēsise muuseumis. Näituse algtõukeks oli Kalamaja hiliskeskaegsest prügiladestusest päevavalgele tulnud esemed, mida talletatakse TLÜ arheoloogia teaduskogus. Väljapaneku selgroo moodustava Jahu tn kollektsiooni kõrval eksponeeritakse ka teiste arheoloogiakogude esemeid, kokku on välja pandud üheteistkümne Eesti ja Läti mäluasutuse materjale. Algselt vaid Niguliste muuseumi tarbeks koostatud näitus liikus septembris 2024 Põltsamaale, 2025. aasta jaanuaris Paidesse ning on nüüd oma viimases peatuspaigas – Võnnu ordulinnuse muuseumikompleksis – avatud kuni 15. septembrini 2025.
Fotod: Cēsise muuseum





President Alar Karis tunnustas meie arheoloogia teaduskogu juhatajat ja arheozooloogi Lembi Lõugast Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Lõugase sõnul pälvis ta preemia ilmselt pikaajalise teadus- ja arendustöö eest: “Teadustöös on kindlasti oluline minu väike erialane nišš, millega olen tegelenud kogu teadlaskarjääri jooksul. Arendustöö puhul teaduse infrastruktuuri arendamine ja just luukollektsiooni hoiustamine ja digiteerimine. Need kaks komponenti on kellelegi ehk silma jäänud”.
Palju õnne!

Arkadi Molvõgin lõpetas Tartu Ülikooli 1954. a. ja asus samal aastal tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo instituuti. Tollal ei osanud noor arheoloog veel aimata, et just tema osaks saab üles ehitada sõja järel varjusurma suikunud Eesti numismaatikateadus. Selleks otsese tõuke andis Eesti ajalooliste mündileidude koondamine Ajaloo Instituuti 1961. a. Samal aastal sai A. Molvõginist selle üleeuroopalise tähtsusega kollektsiooni hooldaja, kuid tema tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult kogude korrastamise ja kirjeldamisega. Jätkus juba 1950. aastate lõpul alanud viljakas uurimistöö, mille tulemusel 1967. a. valmis mahukas väitekiri Liivima mündindusest XIII-XVI sajandil. Järgnevalt pöördus uurija tähelepanu rahvusvahelisemale ajajärgule Eestimaa mündinduses – viikingiajale, mis Eestis kestis mõnevõrra kauem kui teistes Põhjamaades. Just viikingiaegsetele lääneeuroopa münte sisaldavatele Eesti leidudele pühendas A. Molvõgin ka oma 1994. aastal ilmunud mahuka doktoritöö. Ühel mehel õnnestus seega põhjalikult läbi kirjutada peaaegu kogu Eestimaa mündilugu viikingiajast keskaja lõpuni ja luuga sellega usaldusväärne tugi arheoloogide ja medievistide järgnevaks teadustööks.
Puhka rahus hea Kolleeg…


Anname teada, et seoses Ankru tn 4a uue hoidlahoone ehitamise ja ehitustöödega luuhoidlas on 2025.a. ees mitmed muudatused senises kogude kasutamise korras.

Tallinna Ülikooli infokiri kajastab meie teaduskogu arheoloogia spetsialisti Monika Reppo hariduskäiku ja karjääriteed ning doktoriks saamise lugu.
2024. aasta septembris kaitses Monika edukalt Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study.“ Infokirjas räägib värske doktor, milliseks kujunes tema karjääritee ja kuidas see tõi ta tagasi Tallinna Ülikooli.

MTÜ Wikimedia Eesti andis esimest korda välja terminikrati stipendiumi, mille eesmärk on toetada eestikeelse Vikipeedia täiendamist ja kvaliteetse terminiloome edendamist. Üheks terminikratiks valiti ka meie teaduskogu arheoloogia spetsialist Monika Reppo. Palju õnne ja jaksu eestikeelse arheoloogilise terminoloogia edendamisel!
Suures osas TLÜ arheoloogia teaduskogu kollektsiooni leidudele tuginev näitus “Sinna ja tagasi: liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (kuraator Erki Russow, TLÜ arheoloogia teaduskogu vanemteadur) on nüüd, pärast Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis eksponeerimist avatud järgmises kohas. Meil on hea meel teada anda, et näitus taasavati 12. oktoobril Põltsamaa linnuse väravahoones, ning kõigil huvilistel on võimalus sellega tutvuda kuni 12. detsembrini 2024.


Ankru tänava luuhoidla kõrvale rajatava uue hooneosa sarikapidu sai peetud neljapäeval, 12. septembril. Pärga käisid maha saagimas TLÜ prorektorid Katrin Niglas ja Katrin Saks ning kohal oli ka Vanalinna Ehituse objektijuht Gleb Zilberkan.
Fotode autorid Katrin Saks ja Lembi Lõugas




Seoses ehitustöödega Ankru tn 4a luuhoidlas on allpool esitatud graafiku järgi töö tegemine müra tõttu häiritud:
1) 8.-25. juuli
2) 7.-28. august, eriti ajavahemikus 7.-13. august
3) 6.-12. september
Antud graafikus võib ette tulla paaripäevaseid kõikumisi, vastavalt ehituse töö etappidele. Muul ajal võib samuti müra esineda, aga pigem majast väljapool.
Palume hoidla külastamisel sellega arvestada ja loodame mõistvale suhtumisele!