979. Alttoa, K. (Rets.: R. Metsallik, “Borre-loom Tartus: kaks skandinaaviapärast ehteripatsit.” Akadeemia, 1996, nr. 7, 1347–1363) // Akadeemia. – 1997, 6. – Lk. 1298.
980. Aun, M. Ühest versioonist Pihkva linna tekke kohta (Rets.: Белецкий С. В. Начало Пскова. – Белецкий В. Д. & Белецкий С. В. Городское ядро средневекового Пскова, 1. Санкт-Петербург, 1996.) // EAA, 1. – 1997. – Lk. 145–159.
Рез.: Одна из версий возникновения города Пскова.
981. Boyd, B. Some comments inspired by Valter Lang’s “Archaeology and language” // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 115–117.
982. Eriksson, T. (Rets.: [M. Mägi] At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD.) // Viking Heritage Magazine. – 2002, 4. – Lk. 35 : ill.
983. Hänsel, B. Archäologie und Sprache – ein Plädoyer für die Vielsprachigkeit (Poleemika: V. Lang. Archaeology and language. Fennoscandia Archaeo-logica, XVII. – Lk. 103–110 : ill.) // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 111–114.
984. Jonsson, K. (Rets.: A. Molvõgin, Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. Numismatische Studien, 10. Hamburg 1994. 613 s., 1 karta och 29 planscher.) // Fornvännen. Tidskrift för Svensk Antikvarisk Forskning. – 1998, 1. – Lk. 62–63.
985. Kaegbein, P. (Rets.: J. Tamm. On the older settlement of Tallinn. – Castella Maris Baltici, 1. Stockholm: Almqvist & Wiksell, 1993.) // Vana Tallinn, VII (XI). – Tallinn, 1997. – Lk. 189–190.
986. Konsa, M. Arheoloogiad intersemioosiselises Euroopas (Rets.: Archäologien Europas: Geschichte, Methoden und Theorien. Tübinger Archäologische Taschenbücher, 3. Münster; New York; München; Berlin, 2002. 590 lk.) // EAA, 7: 2. – 2003. – Lk. 158–163.
987. Kriiska, A. Doktoritöö arheoloogiast (Rets.: V. Lang. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. MT, 4. Tallinn, 1996.) // Kleio. Ajaloo Ajakiri. – 1997, 1. – Lk. 48–49.
988. Kriiska, A. Mineviku teaduste piirimail (Rets.: L. Lõugas. Post-Glacial development of vertebrate fauna in Estonian water bodies. A palaeozoological study. Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis, 32. Tartu 1997.) // Ajalooline Ajakiri. – 1998, 1. – Lk. 85–87.
989. Kriiska, A., Künnap, A., Tvauri, A. On Estonian antiquity and Estonian archaeology (Rets.: Uurali keelte intra- ja interlingvistilised ühisjooned : Intra- and interlinguistic common features of Uralic languages. Ed./toim. P. Klesment. Tartu 2003.) // Fenno-Ugristica, 25. – Tartu, 2003. – Lk. 70–79.
990. Kulmar, T. Kultuurmaastikku luues ehk kuidas esiaja inimene ikkagi mõtles (Poleemika: V. Lang. Kultuurmaastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. EAA, 3: 1. – 1999.) // EAA, 3: 2 – 1999. – Lk. 162–164.
991. Kulmar, T. Tõnno Jonuks’s master thesis on pre-christian folk religion in the light of archaeological finds // Folklore, 24. – Tartu, 2003. – Lk. 107–108.
992. Kulmar, T. Tõnno Jonuksi magistritöö muinasusundiliste arheoloogiliste leidude valgusel // Mäetagused, 23. – Tartu, 2003. – 231–235 : ill.
Sum.: Tõnno Jonuks maintained a master’s thesis on prehistoric art in the light of archaeological findings.
993. Künnap, A. On some viewpoints of Richard Indreko // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 97–100.
994. Künnap, A., Lang, V. (Rets.: Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. Helsinki, 1999. Bidrag till kännedom av Finlands natur och folk, 153. Societas Scientarum Fennica. 384 S.) // Linguistica Uralica. – 2000, 1. – Lk. 55–61.
995. Künnap, A., Lang, V. The collection of papers about the roots of the Finnish population (Rets.: P. Fogelberg (ed.), Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. Helsinki, 1999. Bidrag till kännedom av Finlands natur och folk, 153. Societas Scientarum Fennica. 384 pp.) // The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia II and III. Szombathely 30.9.–2.10.1998 and Loona 29.6.–1.7.1999. Fenno-Ugristica, 23. – Tartu, 2000. – Lk. 331–338.
996. Lang, V. Archaeology and language // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 103–110 : ill.
997. Lang, V. Doktoritöö Eesti kiviajast (Rets.: A. Kriiska. Stone Age Settlement and Economic Processes in the Estonian Coastal Area and Islands. (http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/hum/kultt/vk/kriiska).) // EAA, 5: 2. – 2001. – Lk. 154–156.
998. Lang, V. Eesti lohukivid uues valguses (Rets.: A. Tvauri, Eesti lohukivid. – TÜ AKT, 9. Arheoloogilisi uurimusi, 1. Toim. H. Valk. Tartu, 1997, 11–53.) // EAA, 1. – 1997. – Lk. 160–164.
999. Lang, V. Kultuurmaastik ja arheoloogia: vastus kommentaaridele // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 170–174.
1000. Lang, V. Politics science or money? A reply // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 125–127.
1001. Lang, V. (Rets.: K. Gustafsson. Otterböte. New Light on a Bronze Age Site in the Baltic. Theses and Papers in Archaeology B : 4. Stockholm University 1997, 141 p. + 8 appendices.) // Fennoscandia Archaeologica, XVI. – Helsinki, 1999. – Lk. 81–84.
1002. Lang, V. Some selected comments on the plenary presentation “Essay on archaeology and languages in the Western end of the Uralic zone” by C. Carpelan // Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13.8.2000 Tartu. Pars VIII : Dissertationes sectionum Litteratura Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. – Tartu, 2001. – Lk. 343–347.
1003. Lang, V. Zooloogiline uurimus arheoloogilisest luuainesest (Rets.: L. Lõugas. Post-glacial Development of Vertebrate Fauna in Estonian Water Bodies. A Palaeozoological Study. Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis, 32. Tartu, 1997.) // EAA, 2. – 1998. – Lk. 165–166.
1004. Lehari, K. Kultuurmaastiku uurimisest (Poleemika: V. Lang. Kultuur-maastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. EAA, 3: 1. – 1999) // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 160–161.
1005. Leimus, I. (Rets.: A. Molvõgin. Die Funde westeuropäischen Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. – Numismatische Studien, 10. Hamburg, 1994. 613 lk., kaart, 29 fototahvlit.) // Vana Tallinn, VII (XI). – Tallinn, 1997. – Lk. 183–186.
1006. Leimus, I. Ikka vanast Tallinnast (Rets.: Vana Tallinn XIV (XVIII). Vastutav toim. R. Pullat. Tallinn, 2003, 207 lk.) // Tuna. – 2003, 2. – Lk. 140–141.
1007. Leimus, I. Lübeck Style=Novgorod Style? (Rets.: Baltic Rim Central Places as Arenas for Cultural Encounters and Urbanisation 1100–1400 AD. Transactions of the Central Level Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) Project Held in Talsi September 18–21 1998. Ed. by M. Auns. 2001.) // Ajalooline Ajakiri. – 2001, 4. – Lk. 105–116.
1008. Leimus, I. Modus vivendi ehk elulaad (Rets.: Vana Tallinn XIII (XVII). Modus vivendi. Vastutav toim. R. Pullat. Tallinn, 2002, 293 lk.) // Tuna. – 2003, 2. – Lk. 137–139.
1009. Leimus, I. Tallinna kaupmeheemanda toidupotist, hansakaupmehest ja muust (Rets.: Vana Tallinn XV (XIX). Vastutav toim. R. Pullat. Tallinn, 2003, 270 lk.) // Tuna. – 2004, 2. Lk. 139–140.
1010. Leimus, I. Tosinas kogumik Tallinna ajaloost (Rets.: Vana Tallinn, XII (XVI). Väljaandja R. Pullat. Tallinn, 2002, 207 lk.) // Tuna. – 2002, 2. – Lk. 140–142.
1011. Luik, H. Luu-uurimise hetkeseisust Budapesti konverentsi kogumiku põhjal: arenguid ja suundumusi (Rets.: Crafting Bone: Skeletal Technologies through Time and Space. Proceedings of the 2nd Meeting of the (ICAZ) Worked Bone Research Group, Budapest, 31 August–5 September 1999. BAR International Series 937. Oxford, 2001. Toim. A. M. Choyke ja L. Bartosiewicz.) // EAA, 6: 1. – 2002. – Lk. 70–77.
1012. Lõugas, L. Vanameistri uudisteos (Rets.: Die spät- und postglaziale Faunengeschichte der Süsswasserfische Schwedens. J. Lepiksaar. Kiel, 2001. 236 S.) // Eesti Loodus. – 2002, 2–3. – Lk. 79 : ill.
1013. Marcantonio, A. Review of the origin and area of settlement of the Finno-Ugrian peoples by Richard Indreko, Heidelberg, 1948 // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 92–96.
1014. Mäesalu, A. Aurik on auto, mis töötab nagu tuulik (Rets.: C. Gravetti “Keskaja rüütli maailm” e.k.) // Eesti Päevaleht. – 21.09.1997.
1015. Mäesalu, A. Eestlased enne raudmeeste tulekut (Rets.: “Eesti aastal 1200”, 2003) // Eesti Päevaleht. – 28.05.2004 : ill.
1016. Mäesalu, A. Sõjakunsti kui kultuuri ajalugu (Rets.: J. Keegan “Sõjakunsti ajalugu”, 2004) // Eesti Päevaleht. – 30.06.2004 : ill.
1017. Mägi, M. Article comment: [A. Haas, A. Peekna, R. E. Walker] Echoes of Stone Age cataclysms in the Baltic Sea // Folklore, 23. – Tartu, 2003. – Lk. 82–85.
1018. Müller, U. (Rets.: H. Valk. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225–1800 AD. CCC papers, 3. Visby; Tartu, 2001.) // Zeitschrift für Archäologie des Mittelalters. – 2001. – Lk. 231–234.
1019. Pihlman, S. Doctoral thesis on a period of prosperity of Saaremaa (Rets.: M. Mägi. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. – CCC papers, 6. – Tallinn, 2002. – 278 pp.) // EAA, 6: 1. – 2002. – Lk. 78–83.
1020. Pärn, A. Maastikumuutused Kesk-Euroopas inimese–keskkonna tagajärgede ahelas (Rets.: Landschaftsentwicklung in Mitteleuropa: Wirkungen des Menschen auf Landschaften. H.-R. Bork, H. Bork, C. Dalchow, B. Faust, H.-P. Piorr, T. Schatz. Gotha; Stuttgart, 1998. 326 lk.) // EAA, 8: 1. – 2004. – Lk. 80–83.
1021. Raudkivi, P. Heiki Valk väitles doktoriks // EAA, 6: 1. – 2002. – Lk. 84–87.
1022. Reuter, T. The language of scientific teaching and writing in small European countries (Poleemika: V. Lang. Archaeology and language. Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Lk. 103–110 : ill.) // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 122–124.
1023. Russow, E. Novgorod – väike puust linn. Kogumik keskaja Novgorodist ja tema tagamaast (Rets.: Novgorod: the Archaeology of a Russian Medieval City and its Hinterland. British Museum Occasional Paper, 141. London, 2001. 136 lk.) // EAA, 7: 2. – 2003. – Lk. 164–169.
1024. Russow, E. Uued käsitlused majaehitusest hansaruumis (Rets.: Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, III: Der Hausbau. Herausgegeben für den Bereich Archäologie der Hansestadt Lübeck von Manfred Gläser. Lübeck, 2001. 857 lk., ill.) // EAA, 6: 2. – 2002. – Lk. 157–160.
1025. Salo, U. Tallinnan seudun asutuksen, yhteiskunnan ja viljelyksen pronssi- ja rautakautinen kulttuurihistoria (Rets.: V. Lang. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, 1–2. 629 sivua, 67 kuvataulua, Tallinn, 1996. Väitöskirja, tarkastettu Tarton yliopistossa 17.12.1996.) // Suomen Museo. – 1997. – Lk. 151–159.
1026. Selirand, J. Muinasajast Baltimaades: Baltimaade ajalugu, õpik 12. klassile. Kirjastus “Avita”, 1999 // Õpetajate Leht. – 17.03.2000.
1027. Suhonen, M. Comment on Valter Lang’s article Archaeology and language // Fennoscandia Archaeologica, XVII. – Helsinki, 2000. – Lk. 118–121.
1028. Zvelebil, M. Revisiting Indreko’s culture historical model: “Origin and area of settlement of the Finno-Ugrian peoples” // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 26–47 : ill.
1029. Tambets, K., Rootsi, S., Kivisild, T., Villems, R. The concepts of Richard Indreko about the origin of the Finno-Ugric speakers and the population genetics of the extant North-East European populations // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 59–74.
1030. Tamla, T. (Rets.: [V. Lang] Muistne Rävala, 1.–2. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. Tallinn, 1996. 629 lk. MT, 4.) // Vana Tallinn, VIII (XII). – Tallinn, 1998. – Lk. 217–221 : ill.
1031. Tamm, J. Suuruurimus Tartu tekkimisest (Rets.: A. Tvauri. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. MT, 10. Tartu; Tallinn, 2001.) // EAA, 6: 2. – 2002. – Lk. 150–152.
1032. Tvauri, A. Kirja Viron arkeologisista luukammoista (Rets.: H. Luik: Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. MT, 6. Tallinn, 1998.) // Muinaistutkija. – 1999, 3. – Lk. 59–60.
1033. Tvauri, A. Viron arkeologiset luukammat yksien kansien välissä (Rets.: H. Luik: Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. MT, 6. Tallinn, 1998.) // SKAS. – 1999, 2.
1034. Tõnisson, E. Järjekordne uurimus Karjala muinasajast (Rets.: A. Saksa. Rautakautinen Karjala. Muinais-Karjalan asutuksen synty ja varhaiskehitys. Studia Carelica Humanistica, 11. Joensuu, 1998.) // EAA, 2. – 1998. – Lk. 158–164.
1035. Tõnisson, E. Liivimaa vanema riimkroonika uuest väljaandest Lätis (Rets.: Atskaņu hronika. Valža Biszenieka atdzejojums no vidusaugšvācu valodas. Ēvalda Mugurēviča, Kaspara Kļaviņa komentāri. Zinātne, Rīga, 1998. 389 lk., ill.) // Keel ja Kirjandus. – 1999, 8. – Lk. 582–585.
1036. Tõnisson, E. Uuenev fennougristika (Rets.: Itämerensuomi – eurooppalainen maa. With Estonian, Hungarian and English summaries. Toimittaja Kyösti Julku. Toimitussihteeri Merja Äärela. Societas Historiae Fenno-Ugicae. – Studia Historica Fenno-Ugrica, 2. Oulu, 1997, 294 lk.) // Keel ja Kirjandus. – 1998, 2. – Lk. 137–141.
1037. Tõnisson, E. Uus raamat Eesti ja naabermaade kiviajast (Rets.: De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. MT, 8. Koost. ja toim. V. Lang ja A. Kriiska. Tallinn, 2000, 248 lk.) // Keel ja Kirjandus. – 2000, 7. – Lk. 533–536.
1038. Valk, H. Maastikust, muististest ja mõtteviisist (Poleemika: V. Lang. Kultuurmaastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. EAA, 3: 1. – 1999.) // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 165–169.
1039. Valk, H. Pinge ja traditsioon. Odad ümber Läänemere (Rets.: K. Creutz. Tension and Tradition. A Study of Late Iron Age Spearheads Around the Baltic Sea. Theses and Papers in Archaeology N.S.A., 8. Stockholm, 2003, 520 lk.) // EAA, 7: 2 – 2003. – Lk. 170–174.