794. Allmäe, R. Millised on tšehhid // Horisont. – 1998, 5. – Lk. 50 : ill.
795. Allmäe, R. Millised on ungarlased // Horisont. – 1997, 3. – Lk. 55 : ill.
796. Aun, M. Haruldane luukujuke Tartust // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 31 : ill.
Sum.: A rare bone form from Tartu.
797. Aun, M. Ilmus „Setumaa kogumik I“ // Setomaa. – 2004, 2.
798. Aun, M., Kiristaja, A. Arheoloogilised välitööd Setumaal // Setomaa. – 2004, 12 : ill.
799. Haak, A. Tänavused leiud on märkimisväärsed // Sakala. – 23.07.2003 : ill.
800. Haak, A. Viljandi sai taas targemaks // Sakala. – 6.11.2003.
801. Heapost, L. Eestlased. Kes me oleme? // Viruskundra. Võrumaa Kultuurileht, 3. – 2001.
802. Ilves, K. Eestlaste laevad ja nende võimsus merel Henriku Liivimaa kroonika andmetel // Eesti Laevanduse Aastaraamat. – 2003. – Lk. 111–117 : ill.
Sum.: The Estonian ships and their power on the sea: data of the Chronicle of Henry of Livonia.
803. Jonuks, T. Excavations in South-Iceland, Seljaland // Folklore, 20. – Tartu, 2003. – Lk. 93–95 : ill.
804. Jonuks, T. On archaeological fieldwork in Virumaa in 2004 // Folklore, 28. – Tartu, 2004. – Lk. 191–197 : ill.
805. Jonuks, T. Värsked asulad muinasajast // Virumaa Teataja. – 26.05.2004.
806. Kiristaja, A. Kanepi kihlkunna muinasaost // Kaika suvõülikuulõ kogomik, IX–XI. Vilustõ (1997), Põlgastõ (1998), Lepistü (1999). – Võro, 2003. – Lk. 71–73.
807. Kiristaja, A. Muinasasostus ja arkeoloogilidsõq mälehtüseq Räpina kihl-kunnan // Kaika suvõülikuulõ kogomik, IX–XI. Vilustõ (1997), Põlgastõ (1998), Lepistü (1999). – Võro, 2003. – Lk. 12–14.
808. Kiristaja, A. Muistnõ Rõugu inemine // Kaika suvõülikuulõ kogomik, I–VIII (1989–1996). – Võro, 1997. – Lk. 182.
809. Kiristaja, A. Setumaa kivi-, pronksi- ja varasem rauaaeg // Õdagumeresoomõ piirisüämeq : Keskused läänemeresoome piiridel. Konverents Verskan, rehe-kuu 28.–30. 1999. Võro Instituudi toimõndusõq, 10. – Võro, 2000. – Lk. 50–54 : ill.
Res.: Setomaa kivi-, pronksi ja vanõmb ravvaaig.
810. Kiristaja, A. Vagula järve ääres avastati kiviaja asulakoht // Võrumaa Teataja. – 5.06.1997.
811. Kiristaja, A., Kiudsoo, M., Ots, M. Arheoloogilised leiud peidavad endas Võru ajalugu // Võrumaa Teataja. Elu. – 30.08.2003 : ill.
812. Konsa, M. Jäljed minevikust // Tarupettäi. Karula Rahvuspargi Infoleht, 3. – Suvi 2000. – Lk. 1.
813. Konsa, M. Karula muinasaegne kultuurmaastik // Tarupettäi. Karula Rahvus-pargi Infoleht, 17. – Talv 2003. – Lk. 7.
814. Kraut, A. Pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele // Haridus. – 2005, 4. – Lk. 9–11 : ill.
815. Kraut, A. Rebala ja prügila //Jõelähtme Valla Leht, 56. – Juuli 2001. – Lk 1 : ill.
816. Kriiska, A. 10 000 aastat jääjätumaal. Inimene ja keskkond läbi esiajaloo // Kohtumispaik. Biosfääri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. – Kärdla, 2004. – Lk. 19–26 : ill.
817. Kriiska, A. Aeg kui ajaloo keskne mõiste. Kas Lodja asulakoht võib ikka olla 11 000 aastat vana? // Postimees. – 21.10.2000.
818. Kriiska, A. Haruldane hilisrauaaegne sõlg Tallinnast // Horisont. – 2001, 6. – Lk. 13 : ill.
819. Kriiska, A. Kas nad olid eestlased? // Lehed ja tähed. – Tallinn, 2003. – Lk. 44–52 : ill.
820. Kriiska, A. Kihnu saare asustus tuhat aastat vana // Maaleht. – 9.10.1997.
821. Kriiska, A. Kiviaja asulakoht Audru lähedal // Pärnu Postimees. – 6.12. 1997.
822. Kriiska, A. Kiviaja hülgeküttide jälgedel Ruhnu saarel // Horisont. – 2002, 2. – Lk. 16–20 : ill.
823. Kriiska, A. Kust on leitud maailma vanim keraamika? // Horisont. – 1998, 5. – Lk. 48 : ill.
824. Kriiska, A. Maa ja mere piiril. Inimasustuse algus Paikuse piirkonnas // Kahe jõe vahel. Meie elu läbi aegade, 1. – Paikuse, 2002. – Lk. 5–12.
825. Kriiska, A. Potid ja laat Kõpus // Saarte Suvenädal, 9 (105). – 3.–9.08.2001.
826. Kriiska, A. Potilaat Kõpus // Hiiu Leht. – 4.08.1998.
827. Kriiska, A. Saarlaste hällil // Horisont. – 1999, 4. – Lk. 23–26 : ill.
828. Kriiska, A. Sensatsiooniline leid põhjalast // Horisont. – 1998, 1. – Lk. 11.
829. Kriiska, A. Sindi-Lodja savinõu – haruldane tavaline leid // Kahe jõe vahel. Meie elu läbi aegade, 2. – Paikuse, 2003. – Lk. 1–5 : ill.
830. Kriiska, A. Täiendusi Kihnu saare varasemale ajaloole // Pärnu Postimees. – 1.11.1997.
831. Kriiska, A. Uued nöörkeraamika kultuuri asulakohad Eestis // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 41–42 : ill.
832. Kriiska, A. Uut Hiiumaa ajaloost // Kaitseala Teataja. – 28.05.1998.
833. Kriiska, A., Vunk, A. Viimased 15 000 aastat Pärnumaal // Pärnumaa Aasta-raamat, 2000–2001. – Pärnu, 2002. – Lk. 12–17 : ill.
834. Künnap, A., Kriiska, A., Tvauri, A. Muistsest ajast küll, aga uutmoodi // Horisont. – 2003, 4. – Lk. 20–27 : ill.
835. Lang, V. Tarandkalmed ja eesti rahvas // Eesti Päevaleht. – 15.11.2004.
836. Lang, V., Kriiska, A. Muinasaja käsitlustest meie ajalooõpikutes // Sirp. – 22.10.2004.
837. Lang, V., Peets, J. Eestlane tuhat aastat tagasi // Luup. – 1999, 8. – Lk. 8–13 : ill.
838. Laul, S. Rüütlimõõk Ugandi mehe hauas // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 22–23 : ill.
Sum.: A knight’s sword in a Ugandi man’s grave.
839. Laul, S. Vanimad kaevud Euroopas ja Eestis // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 42.
840. Laul, S., Valk, H. Siksälä kalme: märk Eesti kagunurga muistsest auto-noomiast // Sirp. – 27.09.2002.
841. Lavi, A. Mustamäe-Nõva muistsed palkteed // Nõmme Sõnumid. – 27.10.1998 : ill.
842. Lavi, A. Õhtumaade kultuurisümboleid – Santiago merikarpmärk // Horisont. – 2001, 4. – Lk. 48–51 : ill.
843. Leimus, I. Kuld kartulivaost // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 41 : ill
844. Leimus, I. Lääne hommikumaalane ja Astlanda // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 23–26 : ill.
Sum.: An easterner of the West and Astlanda.
845. Leimus, I. Maarahva hõbe // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 41 : ill.
846. Leimus, I. Miks ei usu ajaloolased Tallinna esmamainimisse 1154. aastal? // Horisont. – 2003, 4. – Lk. 8 : ill.
847. Leimus, I. Rahapada – leidja rikkus või teadlase õnn? // Horisont. – 2004, 3. – Lk. 12–14 : ill.
848. Lõugas, L. Panama. Midagi rohkem kui lihtsalt kanal… // Horisont. – 1997, 7. – Lk. 26–29 : ill.
849. Lõugas, L., Kihno, K. Eesti metsades kõndisid piisonid // Horisont. – 1999, 5. – 52–56 : ill.
850. Lõugas, V. Balti hõimud – üks Novgorodimaa põlisrahvaid? // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 42.
851. Lõugas, V. Euroopa vanimad ajaloolise aja maarevisjonid // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 42–43 : ill.
852. Lõugas, V. Kas Põhjala laevnike jäljed Volga keskjooksul? // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 14 : ill.
Sum.: The traces of northern seafarers on the middle course of the River Volga?
853. Maldre, L. Eesti hobuse lugu // Horisont. – 1997, 6. – Lk. 26–28 : ill.
854. Maldre, L. Mõista, mõista, kes see on – eest kui kera, tagant kui ora, hiire-kelder keskel // Horisont. – 2000, 2. – Lk. 37–39 : ill.
855. Mandel, M. Muinasaja lõpu ühiskonnast Läänemaal ja kogu Eestis ehk kuhu jäi Eesti riik // Lääne Elu. – 7.08.2004.
856. Mandel, M. Kaevetöödest muinsuskaitseobjektidel // Lääne-Harju Ekspress. – 21.11.1998.
857. Mandel, M. Kas Eestisse võiks ehitada muinaslinnuse koopia? // Ehitaja. – 2003, 11. – Lk. 30–33 : ill.
858. Mandel, M. Kaseküla muististe mõistatus: miks on imikud eaka mehe hauas? // Lääne Elu. – 21.10.2003.
859. Mandel, M. Killukesi Üksnurme muinasajast // Ü. Sirp. Tundmatu küla Üksnurme. – Tallinn, 2000. – Lk. 9–10.
860. Mandel, M. Kirjutan arheoloogiamälestistest // Lääne Elu. – 4.09.2003.
861. Mandel, M. Kõmsi sensatsioonilised leiud // Lääne Elu. – 23.12.2003.
862. Mandel, M. Lihula oli Läänemaa esimene pealinn // Lihula Teataja, 3. – Mai 2003.
863. Mandel, M. Lihulas on Eestimaa Pompeji // Lääne Elu. – 14.10.1998.
864. Mandel, M. Lohukivid, liukivid ja sigivusmaagia // Lääne Elu. – 9.03.2004.
865. Mandel, M. Läänemaa muinasajas leidub veel lünki ja mõistatusi // Lääne Elu. – 2.12. 2000.
866. Mandel, M. Läänemaal avastati esimene varase rauaaja asulakoht // Lääne Elu. – 12.05.1998.
867. Mandel, M. Mida tehakse eeloleval suvel Lihula linnusel? // Lääne Elu. – 2.06.1998.
868. Mandel, M. Muinsusi ei saa kaitsta, kui üldsus seda ei toeta // Lääne Elu. – 19.08.2003.
869. Mandel, M. Mõistatuslikud muinaslinnused // Lääne Elu. – 27.01. 2004.
870. Mandel, M. Mõistatuslikud nelisada aastat // Lääne Elu. – 25.03.2004.
871. Mandel, M. Ordumeistri haua avamine // Lääne Elu. – 1.09.1999.
872. Mandel, M. Sauelt leiti muistne mõõk // Lääne-Harju Ekspress. – 2.10.1999.
873. Mandel, M. Uuemaid arheoloogilisi avastusi Läänemaal // Lääne Elu. – 8.01.2002.
874. Mandel, M. Veel kord kaevetöödest Lihula (ja ka Haapsalu) vanalinnas // Lääne Elu. – 13.10.1998.
875. Mandel, M. Ölandi muistsed linnused ja majad // Ehitaja. – 2003, 6. – Lk. 85–87 : ill.
876. Metsallik, R. Tartu ja restaureerimine // Postimees. Tartu. – 4.11.2003.
877. Metsallik, R. Toomemäe eriline väärtus peitub maapõues // Postimees. Tartu. – 15. 03.2000.
878. Moora, T. Noppeid ühest jutuajamisest professor Endel Varepiga ehk kuidas me lõpuks ikkagi vere-lõpuliste kohanimede päritolu küsimust vaagisime // Professor Endel Varep: artikleid ja mälestusi. – Tartu, 1999. – Lk. 114–118.
879. Mäesalu, A. Efektiivne sõjatehnika – kiviheitemasin // Postimees. Arter. – 6.01.2001 : ill.
880. Mäesalu, A. Esimesed tulirelvad Tallinnas // Õhtuleht. – 14.08.1997 : ill.
881. Mäesalu, A. Haapsalu keskaegsed suurtükid ja püssid pakuvad uusi üllatusi // Lääne Elu. – 22.07.1997.
882. Mäesalu, A. Haruldased klaaspeekrid Tartust // Horisont. – 2000, 3. – Lk. 54–56 : ill.
883. Mäesalu, A. Jaani seek väärib säilitamist // Postimees. – 17.10.2001 : ill.
884. Mäesalu, A. Keskaegne Eesti: jõukas ja moodne // SL Õhtuleht. – 28.12.2002.
885. Mäesalu, A. Keskaegne Tartu oli mõjukas hansalinn // Postimees. Tartu. – 3.05.2000 : ill.
886. Mäesalu, A. Kui vaasidest tulistati nooli… // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 38–39 : ill.
Sum.: When cannon fired arrows…
887. Mäesalu, A. Mis toimus Tartus 970 aasta eest? // Postimees. Tartu. – 22.03.2000.
888. Mäesalu, A. Notstali nool vihiseb kaugele // Eesti Päevaleht. Laupäev. – 13.09.2003 : ill.
889. Mäesalu, A. Saladuslik klaaspeeker Viljandist // Eesti Päevaleht. Laupäev. – 20.12.2003 : ill.
890. Mäesalu, A. Tartu arheoloogide leiud äratasid Lübeckis huvi // Postimees. Tartu. – 9.11.1999 : ill.
891. Mäesalu, A. Tartu leiud Põhjamaade klaasinäitusel // Postimees. Tartu. – 28.06.1999 : ill.
892. Mäesalu, A. Täiendusi Baltimaade vanemale ajaloole // Õpetajate Leht. – 26.05.2000 : ill.
893. Mäesalu, A. Täiendusi Muinas-Tartu Jurjevi perioodile // Sirp. – 14.12.2001 : ill.
894. Mäesalu, A. Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu // Sirp. – 12.10.2001 : ill.
895. Mäesalu, A., Peets, J. Meile vastab Iru linnuse vanem // Horisont. – 1999, 5. – 46–47 : ill.
896. Mägi, M. Gräber der Wikingerzeit // Archäologie in Deutschland. – 2000, 1. – Lk. 60–61.
897. Mägi, M. Naised ja mehed Muinas-Eestis // Eesti Ekspress. – 15.04.2004.
898. Mägi, M. “The district of islands” at the crossroads of the Vikings // Viking Heritage Magazine. – 2002, 2. – Lk. 3–5 : ill.
899. Mägi, M. Urnes ja loomornamentika // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 47 : ill.
900. Mägi, M. Viikingid ja sõjapealikud // Horisont. – 1999, 5. – Lk. 48–51 : ill.
901. Mäss, V. 25 aastat Eesti merearheoloogiat // Eesti Laevanduse Aastaraamat. – 2004. – Lk. 79–86 : ill.
Sum.: A quarter century of Estonian maritime archaeology.
902. Mäss, V. Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal // Horisont. – 2000, 6. – Lk. 46–50 : ill.
903. Mäss, V. Eesti vetes hukkunud Briti sõjalaevad, 1 // Meremees. – 2001, 1. – Lk. 26 : ill.
904. Mäss, V. Eesti vetes hukkunud Briti sõjalaevad, 2 // Meremees. – 2001, 2. – Lk. 26 : ill.
905. Mäss, V. HMS Jacob Hägg kaardistas Tsitadelli // Meremees. – 17.11.1998 : ill.
906. Mäss, V. Hukkunud allveelaev tänaseni rivis // Meremees. – 26.01.1999.
907. Mäss, V. Kuhu kadus “Russalka”? // Meremees. – 2003, 1. – Lk. 29 : ill.
908. Mäss, V. Kuidas läks Russalka otsing? // Horisont. – 2003, 5. – Lk. 8–10 : ill.
909. Mäss, V. Meremuuseum teel Euroopasse // Meremees. – 15.04.1997 : ill.
910. Mäss, V. Mereõnnistus, mis 1767. aastal Kolga lahes õnnetuseks pöördus // Horisont. – 2002, 4. – Lk. 36–39 : ill.
911. Mäss, V. Nooblimeeste laev Kolga lahe põhjas // Horisont. – 2003, 4. – Lk. 33–35 : ill.
912. Mäss, V. Põhjamaa rahvad ja paadid Stockholmis // Meremees. – 9.06.1998 : ill.
913. Mäss, V. Reisilaeva “Aegna” 60 aastat merepõhjas puhanud kell Meremuuseumis // Meremees. – 2004, 3. – Lk. 33 : ill.
914. Mäss, V. Riksens Ständerist ja võimetusest seda kaitsta // Meremees. – 23.02.1999 : ill.
915. Mäss, V. “Russalka” otsing on lõppenud // Meremees. – 2003, 3. – Lk. 12–13 : ill.
916. Mäss, V. Russalka: ühe ilusa legendi lõpp // Tehnikamaailm. – 2003, 10. – Lk. 104–106 : ill.
917. Mäss, V. Sihikul nii “Russalka” kui ka “Prezidentas Smetona” // Meremees. – 2003, 2. – Lk. 12–13 : ill.
918. Mäss, V. Suursadamas remonditakse laevu ja säilitatakse merendusajalugu // Meremees. – 2002, 2. – Lk. 4–5 : ill.
919. Mäss, V. Tuukrid suurtükilaeva “Meeme” vrakil // Meremees. – 2000, 6. – Lk. 33 : ill.
920. Mäss, V. Uppunud allveelaevad videolindil // Meremees. – 2000, 6. – Lk. 23 : ill.
921. Mäss, V. Vana laeva juubel // Meremees. – 2000, 4. – Lk. 33 : ill.
922. Mäss, V. Wasa huku vähemtuntud tagamaad // Tehnikamaailm. – 2001, 11. – Lk. 80–81 : ill.
923. Mäss, V. Vaskne mälestustahvel HMS “Myrtle” tekil // Meremees. – 2000, 5. – Lk. 25 : ill.
924. Mäss, V. Veealused kolossid Paldiski ja Käsmu lahes // Horisont. – 2000, 1. – Lk. 30–32 : ill.
925. Mäss, V. Veel kord “Prezidentas Smetonast” // Meremees. – 2003, 3. – Lk. 25.
926. Mäss, V. Veel kord “Russalkast” // Meremees. – 2003, 4. – Lk. 30 : ill.
927. Mäss, V. Vrakiotsing vanal miiniväljal // Meremees. – 2004, 2. – Lk. 16–19 : ill.
928. Mäss, V. Väärt leiud Meremuuseumile // Meremees. – 3.11.1998 : ill.
929. Pauts, H. Keila keskaegse mõisa uurimisest 1996. aastal // Lääne-Harju Ekspress. – 8.02.1997. : ill.
930. Pauts, H. Keila mõisasüdame uurimine 1997. aastal // Lääne-Harju Ekspress. – 3.01.1998. : ill.
931. Pauts, H. Tööd keskaegsel linnusel jätkuvad [Keila] // Lääne-Harju Ekspress. – 16.08.1997. : ill.
932. Peets, J. Eestlane Euroopa tõmbetuules // Horisont. – 1999, 5. – Lk. 39–44 : ill.
933. Peets, J. Elame veel, aga kuidas? // Sirp. – 5.11.1999.
934. Peets, J. Indigo – värvide kuningas // Horisont. – 1998, 4. – Lk. 30–35 : ill.
935. Peets, J. Kristall klaasiahjust // Horisont. – 1998, 4. – Lk. 54–56 : ill.
936. Peets, J. Kui ajaratas ringi käis // Horisont. – 1999, 5. – Lk. 44–45 : ill.
937. Peets, J. Muinasaja kella kruttides // Horisont. – 2001, 1. – Lk. 14–17 : ill.
938. Saluäär, U., Kriiska, A. Õllevabrikant Eduard Gustav Bliebernicht // Pärnu Postimees. – 23.03.2002.
939. Sarv, K. Halliste kihelkond arheoloogiahoovustes // Lõuna-Mulgimaa. – 2004, 2.
940. Sarv, K. Halliste kihelkond arheoloogiahoovustes, 2 // Lõuna-Mulgimaa. – 2004, 5.
941. Sillasoo, Ü. Saksa mõjud eesti köögis // Horisont. – 1997, 8. – Lk. 25–27 : ill.
942. Sokolovski, V. Karjalapärane kõrvalusikas Tallinnast // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 41 : ill.
943. Sokolovski, V. Lahing hansaaida pärast // Postimees. – 11.12.1998 : ill.
944. Sokolovski, V. Seitse sajandit tagasi // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 37 : ill.
Sum.: Seven centuries ago.
945. Sokolovski, V., Lõugas, V. Maailm Roosikrantsi all. Dialoog kaevandi serval // Luup. – 1997, 9. – Lk. 46–48 : ill.
946. Tamm, J. Monasteries of Estonia // In Time: the Inflight Magazine of Estonian Air. – 2003. – Autumn. – Lk. 12–17 : ill.
947. Tamm, J. Püha Birgitta ideed ja Pirita klooster // Sirp. – 23.08.2002.
948. Tamm, J. Tallinn’s Old Town – a part of the world’s cultural heritage // Global Estonian. – 1999. – Summer. – Lk. 74–78 : ill.
949. Tõnisson, E. Varbola Jaanilinna kaevulugu // Austrvegr : Idatee, 4. – 1998. – Lk. 26–28 : ill.
Sum.: A story about the well of Varbola Jaanilinn.
950. Tõnisson, E. Vene jälg muistsel Harjumaal // Austrvegr : Idatee, 3. – 1997. – Lk. 19–21 : ill.
Sum.: The Russian trail in ancient Harjumaa.
951. Valk, H. Kuidas langes Viljandi linnus? // Postimees. Arter. – 6.01. 2001 : ill.
952. Valk, H. Maa rajajoonel // Eesti Loodus. – 2003, 7–8. – Lk. 18–21 : ill.
953. Valk, H. Mälestusi Meeksi Jaanipäevast // Mäetagused, 9. – Tartu, 1999. – Lk. 146–174 : ill.
954. Valk, H. Vasalles or seniores? The old nobility and new power structures in post-conquest Estonia // Viking Heritage Magazine. – 2002, 1. – Lk. 22–24 : ill.
955. Vedru, G. Esivanemate nekropol Hundikangrud // Horisont. – 1999, 1. – Lk. 32–34 : ill.
956. Vissak, R. Keskaegsed linnad ja keskkond // Harmoonia võimalikkus süsteemis.
Inimene.–Keskkond.–Ühiskond. – Tallinn, 2003. – Lk. 121–127.
957. Vissak, R. Kuidas edeneb virtuaalse Tartu ehitamine // Horisont. – 2003, 2. – Lk. 8–9 : ill.
958. Vissak, R. Muinsuskaitse pole tont ega hirmus diktaator // Postimees. Tartu. – 11.07.2003.
959. Vissak, R. Tartu keskaegne vanalinn mõttelises tegelikkuses // Postimees. Tartu. – 12.05.2000.
960. Vunk, A. Pärnu kirikuelu aastatel 1210–1582 // Pärnu Eliisabeti kogudus. Eel- ja ajalugu. – Pärnu, 2000. – Lk. 9–24 : ill.
Zsfs.: Das Kirchenleben in Pernau (Pärnu) 1210–1582.
961. Аун М. Редкая костяная фигурка из Тарту // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 31 : ill.
Sum.: A rare bone form from Tartu.
962. Крийска А. Новые поселения культры шнуровой керамики в Эстонии // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 41–42 : ill.
963. Лаул С. Один из древнейших колодцев в Европе // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 42.
964. Лаул С. Рыцарский меч в могиле мужчины из Уганди // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 22–23 : ill.
Sum.: A knight’s sword in a Ugandi man’s grave.
965. Леймус И. Крестьянское серебро // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 41 : ill.
966. Леймус И. «Астланда» Идриси – Эстония ли это? // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 23–26 : ill.
Sum.: An easterner of the West and Astlanda.
967. Леймус И. Золото в картофельной борозде // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 41 : ill.
968. Лыугас В. Балтийские племена – одно из коренных населении Новгородской земли // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 42.
969. Лыугас В. Следы северных мореходов на средней Волге? // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 14 : ill.
Sum.: The traces of northern seafarers on the middle course of the River Volga?
970. Лыугас В. Старейшие земельные ревизии в Европе // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 43 : ill.
971. Мяги М. Урнес и орнамент звериного стиля // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 47 : ill.
972. Мясс В., Никонов А. Корпус торчал из ила почти вертикально // Чудеса и приключения. – 2004, 1. – Lk. 34–37 : ill.
973. Мяэсалу А. Когда из пушек стреляли стрелами … // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 38–39 : ill.
Sum.: When cannon fired arrows…
974. Силласоо Ю., Кукк Т. Конопля вчера и сегодня // Горизонты Эстонии. – 2004, 3–4. – Lk. 35–38 : ill.
975. Соколовский В. Находка карельской копоушки в Таллине // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 41
976. Соколовский В. Семь столетий назад // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 37 : ill.
Sum.: Seven centuries ago.
977. Тыниссон Э. История колодца городища Варбола-Яанилинн // Austrvegr : Восточный путь, 4. – 1998. – Lk. 26–28 : ill.
Sum.: A story about the well of Varbola Jaanilinn.
978. Тыниссон Э. Русский след в древней земле Харью // Austrvegr : Восточный путь, 3. – 1997. – Lk. 19–21 : ill.
Sum.: The Russian trail in ancient Harjumaa.