Populaarteaduslikud artiklid EAB1986-1996

680. Aus, T. Rakvere ordulinnuse mitu palet // Punane Täht. – 17. 05. 1988.

681. Aus, T., Tamm, J. Rakvere Vallimäe minevik ja tulevik // Sirp ja Vasar. – 22. 08. 1986.

682. Deemant, K. Osula tökati- ja tõrvakivi // EL. – 1987. – Nr. 10. – Lk. 670 : ill.

683. Deemant, K. Proosa kivikalmistu // Tallinna Linnuvabriku Infoleht. – 1990. – Nr. 2; 3; 5.

684. Hagberg, U. Svenskar gräver i St Mikaels kloster // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 24–25 : ill.

685. Heapost, L. Inimene – milline ta oli? // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 38–40 : ill.

686. Heapost, L. Millised me, saarlased, oleme? // Saarte Hääl. – 4. 04. 1992 : ill.

687. Jaanits, L. Pronksiaegne laip Alpides // Horisont. – 1992. – Nr. 3. – Lk. 7 : ill.

688. Jaanusson, H. Svensk brons i Estland estnisk keramik i Sverige // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 34–36 : ill.

689. Joonuks, H. Sipa ohvripärn // EL. – 1987. – Nr. 12. – Lk. 804–805 : ill.

690. Kraft, J. Labyrinten i gamla svenskbygdena // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 28–30 : ill.

691. Kriiska, A. Arheoloogid Tartu maantee ääres // Harju Elu. – 14. 07. 1988 : ill.

692. Kriiska, A. Esimesed inimesed Hiiumaal 7600 aastat tagasi! // Hiiumaa. – 11. 04. 1996 : ill.

693. Kriiska, A. Gosqueri koopa maalingud // Horisont. – 1993. – Nr. 3. – Lk. 11 : ill.

694. Kriiska, A. Haruldane mõõgaleid Lehmja asulast // Harju Elu. – 18. 10. 1988 : ill.

695. Kriiska, A. Haruldased kaljumaalingud Soomes // Horisont. – 1993. – Nr. 6. – Lk. 16.

696. Kriiska, A. Haruldased ripatsid järvest // Horisont. – 1993. – Nr. 5. – Lk. 27 : ill.

697. Kriiska, A. Kas “põlised eestlaste alad”? // Horisont. – 1994. – Nr. 2. – Lk. 10–11.

698. Kriiska, A. Kui vana on Hiiumaa esmaasustus? // Maaleht. – 28. 03. 1996 : ill.

699. Kriiska, A. Loka-astiat – arkaaisia piirteitä Viron kansatieteellisessä keramiikassa // Varelia. – 1993. – Nr. 1. – Lk. 35–38 : ill.

700. Kriiska, A. Merest sündinud maa // Maaleht. – 8. 08. 1996 : ill.

701. Kriiska, A. Primitiivkeraamika imitatsioonide presentatsioon ehk potilaat Kõpus // Hiiumaa. – 27. 07. 1996 : ill.

702. Kriiska, A. Pronks-Buddha Põhjalast // AOS Sõnumitooja. – 1991. – Nr. 5. – Lk. 8 : ill.

703. Kriiska, A. Põleta endale savipott! // Maaleht. – 1. 08. 1996 : ill.

704. Kriiska, A. Saviaeg savijalgadel // Horisont. – 1993. – Nr. 7. – Lk. 4–9 : ill.

705. Kriiska, A. Tapa, tapa tragonisi, teisa tragonisi tuleb veel küll // Horisont. – 1994. – Nr. 5. – Lk. 31–33 : ill.

706. Kriiska, A. Vanimad jäljed inimasustusest Hiiumaal // Austrvegr : Idatee. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 11–13 : ill.
Sum.: The oldest proofs of human inhabitation at Hiiumaa.

707. Kriiska, A. Üllatuste väljakaevamine Hiiumaal jätkub // Maaleht. – 4. 05. 1995 : ill.

708. Kriiska, A., Kokovkin, R. Potitööstuse võimalikkusest Hiiumaal // Hiiumaa. – 10. 08. 1996 : ill.

709. Kriiska, A., Lõugas, L., Moora, H. Kõpu valgusvihk kiviaega // Hiiumaa. – 29. 09. 1994 : ill.

710. Kriiska, A., Vunk, A. Pärnu ajalugu – kodulugu või linna ajalugu // Pärnu Postimees. – 9. 03. 1996 : ill.

711. Kuiv, M. Nederland en Estland // Baltica-Holland Bulletin. – 1991. – Nr. 2. – Lk. 1–2.

712. Kuiv, M. Pöide kihelkonna kadunud hiilgusest: viikingiaegne linnus Kahutsi maalinnal // Meie Maa. – 21. 08. 1992 : ill.

713. Lang, V. Eesti aastal 476 // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 8–9 : ill.

714. Lang, V. Eesti aastal 500 e.Kr. // Horisont. – 1993. – Nr. 1. – Lk. 4–7 : ill.

715. Lang, V. Esimesed arheoloogilised kaevamised Viimsis // Harju Elu. – 16. 08. 1990 : ill.

716. Lang, V. Uusi andmeid Viimsi poolsaare muinasajast // Viimsi 750. – Viimsi Muinsuskaitse Selts. – 1. – Tallinn 1991. – Lk. 5–9 : ill.

717. Lang, V. Varase metalliaja agraarmaastik Eestis // Austrvegr : Idatee. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 15–18 : ill.
Sum.: Agricultural Landscape in the Early Metal Age in Estonia.

718. Lang, V., Veski, S. Õietolmuga minevikku seletamas // Horisont. – 1993. – Nr. 3. – Lk. 39–42 : ill.

719. Lange, K. Kogu gootikas ainulaadse Jaani kiriku viimane poolsajand. Kas kolmanda aastatuhande algust võib vastu võtta Jaani kiriku kellalöökide saatel? // Postimees. – 20. 04. 1993 : ill.

720. Laul, S. Läänelik mood tuli Eestisse idast // Austrvegr : Idatee. –1996. – Nr. 2. – Lk. 35–37 : ill.
Sum.: The western fashion came to Estonia from east.

721. Laul, S. Muinasvõrulaste jälgi mööda // Võrumaa ja võrulased. – Tallinn, 1986. – Lk. 7–10 : ill.

722. Laul, S. Viron muinaistekstiilit // Kotiseutu. – 1990. – Nr. 2. – Lk. 66–72 : ill.

723. Lauringson, A. Eesti suurim uuritud küla on Harjumaal // Harju Elu. – 17. 12. 1991.

724. Lauringson, A. Mõistatusest //EAST. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 21–22.

725. Lavi, A. Ehituste nimetustest läbi aegade // Ehitame. – 1994. – Nr. 11. – Lk. 7 : ill.

726. Lavi, A. Esivanemate küttekolletest // Ehitame. – 1994. – Nr. 9. – Lk. 7 : ill.

727. Lavi, A. Muinasasula ehitusajaloo allikana. Lehmja // Ehitame. – 1994. – Nr. 18. – Lk. 4–7 : ill.

728. Lavi, A. Muinasasula ehitusajaloo allikana. Olustvere // Ehitame. – 1994. – Nr. 16. – Lk. 6–7 : ill.

729. Lavi, A. Muistsest sooteest Tõllal // Pärnu Postimees. – 7. 07. 1990.

730. Lavi, A. Rahvusliku ehituskultuuri varasemaid ilminguid. Eluhooned // Ehitame. – 1994. – Nr. 25. – Lk. 6–7 : ill.

731. Lavi, A. Smeden måste alltid ha sina verktyg till hands // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 15–17 : ill.

732. Lavi, A. Varbola muinaskantsil oli ka kolmas väravakäik // Ühistöö. – 8. 11. 1990 : ill.

733. Lavi, A., Niinre, A. Lehmja põliskülast moodsa liiklussõlmeni // Harju Elu. – 27. 05. 1986 : ill.

734. Leimus, I. Dirhemitest ja pennidest // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 34–37 : ill.

735. Leimus, I. Jaroslav Targa hõbedased jäljed // Austrvegr. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 22–23 : ill.
Sum.: Silver Traces of Yaroslav the Wise.

736. Leimus, I. Kus lõpeb ajalugu? // Eesti Sõnumid. – 13. 05. 1994.

737. Leimus, I. Neli tonni hõbedat Eestimaa eest // Horisont. – 1993. – Nr. 5. – Lk. 28–31 : ill.

738. Leimus, I. Suur rahariid vanal Liivimaal // Horisont. – 1987. – Nr. 9.– Lk. 16–17.

739. Ligi, P. Voternas kvinnor bar magiska hängsmycken // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 20–22 : ill.

740. Lõugas, L. Fiskhandlade vikingar // Historiska nyheter. – 1996. – Nr. 61. – Lk. 20.

741. Lõugas, L. Hülgekütid – esimesed Läänemere vallutajad // Austrvegr : Idatee. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 14–15 : ill.
Sum.: Seal hunters – the first “conquerors” of the Baltic Sea.

742. Lõugas, V. Esikaane teemal: Emailehete levik Ida-Euroopas. Vagula sõlg //
Austrvegr : Idatee. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 47 : ill.
Sum.: To the subject of the cover picture: Distribution of Enamelled Ornaments in Eastern Europe. Vagula Brooch.

743. Lõugas, V. Hiiumaa “Isabellast” Pihkva Velikaja jõeni // Austrvegr : Idatee. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 29–32 : ill.
Sum.: From Isabella of Hiiumaa to the River Velikaya in the Pskov Region.

744. Lõugas, V. Kivikuulidest terasmürskudeni // Horisont. – 1986. – Nr. 1. – Lk. 28–30 : ill.

745. Lõugas, V. Läksin mina, läksin mina läbi küla tänava… // Pilk. – 1993. – Nr. 4. – Lk. 32 : ill.

746. Lõugas, V. Mis on saanud Rebala muinaspõldudest? // Horisont. – 1987. – Nr. 4. – Lk. 7.

747. Lõugas, V. Oma linnus. Kas mängult või päriselt? // Noorte Hääl. – 29. 04. 1988.

748. Lõugas, V. Rebala kaitseala // Õhtuleht. – 23. 03. 1988 : ill.

749. Lõugas, V. Tuhat aastat äri läbi Eesti // Eesti Ekspress. – 26. 05. 1995 : ill.

750. Lõugas, V. Uus viikingiaja linnus Saaremaal : Arheoloogide suvistelt töömaadelt // Oma Saar. – 6. 08. 1992.

751. Lõugas, V. Veel üks “kirikuase”, jälle uus kivikalme // EAST. – 1990. – Nr. 3. – Lk. 6–7.

752. Lõugas, V., Kuiv, M. Arheoloogide kingitus Voore kodupaigapäevale // Vooremaa. – 18. 06. 1992.

753. Maldre, L. Laudas … või metsas? // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 44–47 : ill.

754. Mandel, M. 2962 leidu Rapla mailt // Horisont. – 1986. – Nr. 8. – Lk. 18–20 : ill.

755. Mandel, M. 770 aastat lahingust Lihula all // Läänlane. – 07. 08. 1990.

756. Mandel, M. Arheoloogiamälestised Ridalas // Töörahva Lipp. – 11. 05. 1988.

757. Mandel, M. Arheoloogid Jõepargis // Keila Leht. – 1991. – Nr. 3.

758. Mandel, M. Arheoloogilistest kaevamistest Lihulas // Töörahva Lipp. – 28. 01., 02. 02. 1988 : ill.

759. Mandel, M. Arvukad muinasleiud Maidlast // Ühistöö. – 23. 10. 1986 : ill.

760. Mandel, M. Eesti suurim muinasküla // Horisont. – 1992. – Nr. 1–2. – Lk. 12–14 : ill.

761. Mandel, M. Esiajaloo radadel // Läänemaa ja läänlased. – Tallinn, 1988. – Lk. 8–22.

762. Mandel, M. Kaevetööd ja muinsuskaitse Lihula vanalinnas // Lääne Elu. – 19. 11. 1996 : ill.

763. Mandel, M. Kalmumägi – muistne matmispaik // Töörahva Lipp. – 13. 05. 1986.

764. Mandel, M. Kas Lihula muinaslinnus on avastatud? // Lääne Elu. – 15. 12. 1994 : ill.

765. Mandel, M. Kas Lihula on Haapsalule liiga teinud? // Lääne Elu. – 07. 03. 1996 : ill.

766. Mandel, M. Kotkapeakujuline pronksese Lääne-Eestist // Austrvegr : Idatee. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 33 : ill.
Sum.: An eaglehead-form bronze find from the Western Estonia.

767. Mandel, M. Lahendatakse Lihula Piiskopilinnuse saladusi // Ehitame. – 1996. – Nr. 9. – Lk. 7 : ill.

768. Mandel, M. Lihula linnus tõuseb maapõuest: töödest Lihula piiskopilinnusel 1995. aastal // Lääne Elu. – 09. 01. 1996 : ill.

769. Mandel, M. Lihula ümbruse vanimatest küladest // Lääne Elu. – 15. 08. 1991.

770. Mandel, M. Läänemaa kihelkondadest // Töörahva Lipp. – 22. 04. 1988 : ill.

771. Mandel, M. Läänemaa magav kaunitar – Lihula // Rahva Hääl. – 22. 07. 1993 : ill.

772. Mandel, M. Många fina svärd i vikingarnas gravar // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 18–19 : ill.

773. Mandel, M. Mida leiti Ahlist ja Ehmjast? // Töörahva Lipp. – 13. 11. 1986 : ill.

774. Mandel, M. Mida tehakse Lihula lossimäel? // Lääne Elu. – 22. 08. 1991 : ill.

775. Mandel, M. Miks sai Lihula Eestimaa piiskopkonna keskuseks? // Lääne Elu. – 29. 07. 1995 : ill.

776. Mandel, M. Mis toimus möödunud suvel Lihula linnusel? // Lääne Elu. – 31. 10. 1996 : ill.

777. Mandel, M. Muinasaegne Kirbla – kas muinasmaa? // Lääne Elu. – 13. 04. 1996 : ill.

778. Mandel, M. Möödunud suvi Keila linnusel // Lääne-Harju Ekspress. – 23. 03. 1996 : ill.

779. Mandel, M. Talgud Lihula linnusel // Lääne Elu. – 14. 12. 1996 : ill.

780. Mandel, M. Uurimis- ja konserveerimistööd // Ehitame. – 1996. – Nr. 19. – Lk. 7 : ill.

781. Mandel, M. Uurimistööd linnusel // Lõunaläänlane. – 1990. – Nr. 7.

782. Mandel, M. Uusi andmeid keskaegsest Lihulast // Läänlane. – 16. 05. 1989 : ill.

783. Mandel, M. Uut Lihula Piiskopilinnusest // Ehitame. – 1996. – Nr. 38. – Lk. 5 : ill.

784. Mandel, M. Uut Läänemaa ajaloost // Töörahva Lipp. – 20. 03. 1986 : ill.

785. Mandel, M. Üllatus 13.–14. sajandi Kirblast // Lääne Elu. – 29. 10. 1994 : ill.

786. Metsallik, R. Jaani kiriku aarded // Postimees. – 20. 04. 1993 : ill.

787. Metsallik, R. Kas te hüpokausti käisite vaatamas? // Linnaleht. – 1994. – Nr. 3 (6) : ill.

788. Metsallik, R. Kui kaugele ulatub Tartu arheoloogiline kaitsevöönd ja mida sealt leida võib // Postimees. – 30. 03. 1993 : ill.

789. Metsallik, R. Linnade planeerimine ja arheoloogia // Postimees. – 5. 09. 1994.

790. Metsallik, R. Rokokoo-ornament tulekuvalmis // Tartu Postimees. – 31. 05. 1995.

791. Metsallik, R. Tartu restaureerimisprobleemidest // Tartu Postimees. – 3. 08. 1994.

792. Molvõgin, A. Eesti muistsetest mündiaaretest // VEKSA kalender 1988. – Tallinn, 1987. – Lk. 168–174 : ill.

793. Moora, H. Meie teadusliku töö ülesandeist ja võimalusist väljaspool kodumaad rahvusvahelises ulatuses [Kordustrükk artiklist kogumikus “Kultuuri ja teaduse teilt”. – Tartu, 1932.] // Teaduslugu ja nüüdisaeg. – VIII : Millist teadust vajab nüüdis-Eesti: suunad, prioriteedid, organisatsioon, vajadused, võimalused. – Tallinn, 1993. – Lk. 190–205 : ill.

794. Mäesalu, A. Bössan från Otepää, ett av världens äldsta handeldvapen // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 4–6 : ill.

795. Mäesalu, A. Haruldased relvad Haapsalu lossis // Lääne Elu. – 18. 06. 1996 : ill.

796. Mäesalu, A. Jäälahing – legendid ja tegelikkus // Rahva Hääl. – 5. 04. 1995 : ill.

797. Mäesalu, A. Kas Tartu linn rajati ikka 1030. aastal? // Postimees. –20. 12. 1994.

798. Mäesalu, A. Maailma vanim püss asub Eestis // Rahva Hääl. – 20. 02. 1995 : ill.

799. Mäesalu, A. Pihkvalased kinkisid Jeltsinile nn Dovmonti mõõga // Rahva Hääl. – 20. 12. 1994 : ill.

800. Mäesalu, A. Tartu klaasikillud rahvusvahelise tähelepanu keskmes // Postimees. – 24. 03. 1993 : ill.

801. Mäesalu, A. Tuli relvaks // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 14–16 : ill.

802. Mägi, M. Kelle jagu on sõjasaak? // Luup. – 1996. – Nr. 1. – Lk. 44–46 : ill.

803. Mägi, M. Veealuse maailma ahvatlus // Luup. – 1996. – Nr. 21 (26). – Lk. 41–43 : ill.

804. Mägi, T. Miks puu põleb? // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 23–24 : ill.

805. Mägi, T. Pane aga klaasipada tulele // Horisont. – 1993. – Nr. 6. – Lk. 24–27 : ill.

806. Mägi, T. Puurida, puurida, uurida // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 18–19 : ill.

807. Mägi-Lõugas, M. “Kaotsiläinud” perioodi matused Tõnijal // Oma Saar. – 24., 25. 04. 1996 : ill.

808. Mägi-Lõugas, M. Idateel sõitjate matused Taanis // Austrvegr : Idatee. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 40–42 : ill.

809. Mägi-Lõugas, M. Kurbmäng Alpides // Horisont. – 1995. – Nr. 2. – Lk. 40–44 : ill.

810. Mägi-Lõugas, M. Mähkimisvööga vangistatud // Pere ja Kodu. – 1995. – Nr. 12. – Lk. 24–25 : ill.

811. Mägi-Lõugas, M. Persephone ja granaatõun // Pere ja Kodu. – 1996. – Nr. 7. – Lk. 30–32 : ill.

812. Mägi-Lõugas, M. Salapärased muumiad Hiinas – kas indoeurooplaste esivanemad? // Horisont. – 1996. – Nr. 3. – Lk. 45–48 : ill.

813. Mägi-Lõugas, M. Sool, lina ja küünal // Pere ja Kodu. – 1996. – Nr. 1. – Lk. 27–30 : ill.

814. Mägi-Lõugas, M. Võitlus lohega geomeetrilisel pinnal ehk üht-teist viikingiaja moest Eestis // Horisont. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 25–30 : ill.

815. Mägi-Lõugas, M. Ühe varanduse saatusest // Horisont. – 1994. – Nr. 2. – Lk. 40–43 : ill.

816. Mäss, V. Ebatavaline leid Suurupi vetest // Horisont. – 1988. – Nr. 4. – Lk. 10 : ill.

817. Mäss, V. Eesti merendusajalugu kaubaks? // Hiiumaa. – 21. 10. 1993 : ill.

818. Mäss, V. Esimene “Vega” otsimise retk Gröönimaale // Meremees. – 27. 09. 1994 : ill.

819. Mäss, V. Hansalinnal Pärnul on oma koge // Pärnu Postimees. – 07. 11. 1990 : ill.

820. Mäss, V. Hiiu madala tulelaeva jälil // Horisont. – 1995. – Nr. 4. – Lk. 27–30 : ill.

821. Mäss, V. Hiiumadala tulelaeva leidmise lugu // Eesti Laevanduse aastaraamat 1995. – Tallinn, 1995. – Lk. 102–110 : ill.
Sum.: The Story of the Lightship “Hiiumadal”.

822. Mäss, V. Ka Eesti vrakid vajavad kaitset // Rahva Hääl. – 18. 02. 1994 : ill.

823. Mäss, V. Ka uppunud laevad vajavad kaitset // Meremees. – 08. 02. 1994 : ill.

824. Mäss, V. Keskaegne laevaleid Pärnu jõest // Hommikuleht/Purjetaja. – 1994. – Nr. 5 (26) : ill.

825. Mäss, V. Kravell ovanpå klink förbryllar forskarna // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 26–27 : ill.

826. Mäss, V. Kui laht jääks kuivaks // Õhtuleht. – 24. 12. 1987 : ill.

827. Mäss, V. Laevavrakk Gröönimaa embuses // Horisont. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 4–11 : ill.

828. Mäss, V. Laev-muuseum Maasilinna // Horisont. – 1987. – Nr. 11. – Lk. 18–19 : ill.

829. Mäss, V. Maasilinna laev – Eesti ajaloolistest laevadest vanim // Meremees. – 20. 04. 1993 : ill.

830. Mäss, V. Mitmetähenduslik laevavrakk Naissaare vetes // Meremees. – 30. 01. 1996 : ill.

831. Mäss, V. Naissaare vrakk Tallinna lähedal Soome lahes // Austrvegr : Idatee. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 23–24 : ill.
Sum.: The Naissaar Shipwreck in the Gulf of Finland near Tallinn.

832. Mäss, V. Roslageni purjekad // Meremees. – 04. 02. 1992 : ill.

833. Mäss, V. See peibutav Kuradimuna // Horisont. – 1987. – Nr. 4. – Lk. 19–20 : ill.

834. Mäss, V. Veel kord Pärnu kogest // Postimees. – 23. 07. 1991 : ill.

835. Mäss, V. Võlgade tasumise aeg // Meremees. – 21. 09. 1993 : ill.

836. Mäss, V. Võlgade tasumise aeg. “Merelahing” Emajõel 1704. aastal // Meremees. – 16. 11. 1993 : ill.

837. Mäss, V. Võlgade tasumise aeg. Laevahukud Tallinna mereväravais // Meremees. – 02. 11. 1993 : ill.

838. Mäss, V. Võlgade tasumise aeg. Miiniveeskaja “Jenissei” // Meremees. – 12. 10. 1993 : ill.

839. Mäss, V. Ühe reisikirja jälgedes // Horisont. – 1988. – Nr. 6. – Lk. 16–18 : ill.

840. Pao, B. Üllatus Maasilinna abajast // Horisont. – 1986. – Nr. 6. – Lk. 31–33 : ill.

841. Pauts, H. Linnuse monumendist // Muhulane. – 1991. – Juuni : ill.

842. Pauts, H. Viie tuhande aastane Muhu, I // Muhulane. – 1990. – Detsember : ill.

843. Pauts, H. Viie tuhande aastane Muhu, II // Muhulane. – 1991. – Jaanuar : ill.

844. Pauts, H. Viie tuhande aastane Muhu, III // Muhulane. – 1991. – Veebruar : ill.

845. Pauts, H. Viie tuhande aastane Muhu, IV // Muhulane. – 1991. – Märts : ill.

846. Peets, J. Eksperimentaalarheoloogia – kas elevandi kompimine läbi kardina? // Horisont. – 1993. – Nr. 2. – Lk. 15–17 : ill.

847. Peets, J. Kui mees kandis taskus tulemadu // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 19–21 : ill.

848. Peets, J. Mõista, mõista, mis see on – üks maja, viis kambrit? // Horisont. – 1991. – Nr. 5. – Lk. 18–20 : ill.

849. Peets, J. Nordeuropas äldsta stickade vante i votisk grav // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 7–8 : ill.

850. Peets, J. Rauasulatusahjude kuma taas Eestimaa öös // Horisont. – 1993. – Nr. 4. – Lk. 7–10 : ill.

851. Peets, J. Tuiu – muistse Saaremaa sepikoda // Kommunismiehitaja. – 15. 10. 1987 : ill.

852. Peets, J. Tuius tehti rauda, klaasi ja savipotte // Austrvegr : Idatee. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 41 : ill.

853. Peets, J. Tuli tuli // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 17–18 : ill.

854. Peets, J., Mägi, T. Tuletikkude lugu // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 21–22 : ill.

855. Rõuk, A.-M. Rahvusvahelised väliuurimused Rõuge Liinjärvel // EAST. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 6–8 : ill.

856. Selirand, J. Allveearheoloogiast Eesti vetes // Lanitzki, G. Amforad, vrakid, vette vajunud linnad : Allveearheoloogia alused, probleemid, kogemused ja tulemused. – Tallinn, 1994. – Lk. 177–187 : ill.

857. Selirand, J. Keldid ja läänemeresoomlased // Horisont. – 1991. – Nr. 2. – Lk. 11.

858. Selirand, J. Mälestusmärk mälestusmärgi kukile? (Muuksi linnamäest) // Rahva Hääl. – 14. 12. 1993.

859. Sepp, T. Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares // EAST. – 1990. – Nr. 2. – Lk. 16–17.

860. Sillasoo, Ü. Arheobotaanikast // Rukkilill. – 1992. – Nr. 3. – Lk. 6–8.

861. Tamla, T. “Mida noiduse kivid nie onvad?” // Horisont. – 1987. – Nr. 8. – Lk. 24 : ill.

862. Tamla, T. Hauarüüstajad muinaskalmel // Horisont. – 1990. – Nr. 7. – Lk. 34–37 : ill.

863. Tamla, T. Linnuseväravad avanevad // Horisont. – 1987. – Nr. 4. – Lk. 26–29 : ill.

864. Tamla, T. Mõned tähelepanekud Viru-Nigula vanemast ajaloost // Viru Sõna. – 8. 09. 1990 : ill.

865. Tamla, T. Relvad rabast // Horisont. – 1986. – Nr. 12. – Lk. 34 : ill.

866. Tamla, T. Vana küla jälgedel // Horisont. – 1988. – Nr. 4. – Lk. 31 : ill..

867. Tamla, Ü. Arheoloogidega Jalasel // Nädaline. – 11. 03. 1993 : ill.

868. Tamla, Ü. Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala // EAST. – 1991. – Nr. 1 (5). – Lk. 7–8.

869. Tamla, Ü. Kivikirves Avastest – hea enne muinashuvilistele //
Ühistöö. – 11. 02. 1992 : ill.

870. Tamla, Ü. Silver med gamla anor // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 12–13 : ill.

871. Tamla, Ü., Valk, H. Mullusuvised muinasleiud Angerjal // Ühistöö. – 26. 05. 1987 : ill.

872. Tamla, Ü., Valk, H. Teine hõbeaare Angerjalt // Rahva Hääl. – 7. 08. 1986 : ill.

873. Tamm, J. Archaeological Research Work in the Estonian SSR // Problems of the Protection and Present-day usage of Architectural Monuments : ICOMOS International Colloquy ESSR, Tallinn, June 4–7, 1985. – Tallinn, 1987. – Lk. 98–100.

874. Tammet, M. Kapsad, kaalid – tulnukad kloostriaedadest // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 41–43 : ill.

875. Tammet, M. Loomused ja ravi // Horisont. – 1994. – Nr. 2. – Lk. 22–26 : ill.

876. Thunmark-Nylén, L. Estnisk brud tog smyckena med sig // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 14 : ill.

877. Tvauri, A. Eräs Suomen keskiajantutkimuksen ongelma // Muinaistutkija. – 1992. – Nr. 2. – Lk. 12–16 : ill.

878. Tvauri, A. Olivatko kristinuskon tuojat vieraita valloittajia? // Viro-vuosikirja: artikkeleita, tietoja, tilastoja, uutisia. – Helsinki, 1992. – Lk. 72–75.

879. Tõnisson, E. Idatee, Austrvegr, Österled – läänemeresoome perspektiivis // Austrvegr : Idatee. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 7–10 : ill.
Sum.: The Eastern Way in the Baltic-Finnic Perspective.

880. Tõnisson, E. Kellele müüt ja kellele tõde : Mõtisklusi meie päritolust // Postimees. – 25. 03. 1994.

881. Tõnisson, E. Uut Varbola Jaanilinnast // Horisont. – 1987. – Nr. 3. – Lk. 27–30 : ill.

882. Tõnisson, E. Varbola Jaanilinn // Rahva Hääl. – 22. 10. 1988 : ill.

883. Udam, S. Muinas-Pärnu pole vaid muinasjutt // Kesknädal. – 17. 06. 1992 : ill.

884. Valk, H. Arheoloogilistest kaevamistest Makital // Kommunist. – 27. 06. 1987 : ill.

885. Valk, H. Hedniskt gravskick ger rikaste fynden // Populär arkeologi. – 1990. –Nr. 4. – Lk. 9–11 : ill.

886. Valk, H. Iga muistis on ainulaadne // Töörahva Elu. – 5. 06. 1986.

887. Valk, H. Kalmuleiud Mäksalt // Edasi. – 16. 07. 1988 : ill.

888. Valk, H. Keskaegsetest külakalmistutest // Horisont. – 1986. – Nr. 4. – Lk. 28–30 : ill.

889. Valk, H. Kirikaiad ja külakalmistud // Horisont. – 1994. – Nr. 7. – Lk. 28–33 : ill.

890. Valk, H. Maausust ja ristiusust // Noortekalender 1996. – Tallinn, 1995. – Lk. 91–97.

891. Valk, H. Mida taotleb muinsuskaitse? // Sotsialistlik Põllumajandus. – 1988. – Nr. 5. – Lk. 33–35.

892. Valk, H. Mis Vaabinas leiti? // Töörahva Elu. – 27. 05. 1986 : ill.

893. Valk, H. Muinsusi hoidma! // Sirp ja Vasar. – 6. 06. 1986.

894. Valk, H. Muistised ei tohi ununeda! // Noorte Hääl. – 27. 06. 1986 : ill.

895. Valk, H. Tartu värava // Sakala. – 2. 07. 1992 : ill.

896. Valk, H. Tulest, surmast ja põletusmatustest // Horisont. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 33–37 : ill.

897. Valk, H. Viljandi ajalugu peitub mullas // Sakala. – 18. 05. 1991.

898. Valk, H., Metsallik, R. Ühest vaheetapist Tartu arheoloogia ajaloos // Stilus. – 1993. – Nr. 1 (4). – Lk. 43–48.
Sum.: A retrospect on a period in the history of archaeology in Tartu.

899. Westerdahl, C. Tarandgravar och skattfynd tyder på kontakt över havet // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 36–38 : ill.

900. Westerlundh, C. Kammkeramik från öster vittnar om nya tider // Populär arkeologi. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 32–34 : ill.

901. Vissak, R. Suviste hansapäevade järel Tartust kui hansalinnast // Postimees. – 26. 08. 1992 : ill.

902. Vissak, R., Vunk, A. Küsimused ja vastused arheoloogiliste kaevamiste kohta Pikal tänaval // Pärnu Postimees. – 12. 10. 1996 : ill.

903. Vunk, A. Jeesus läks maal kõndimaie… // Horisont. – 1995. – Nr. 8. – Lk. 22–26 : ill.

904. Крийска А. Древнейшие следы поселений на Хийумаа // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 11–13 : ill.
Sum.: The oldest proofs of human inhabitation at Hiiumaa.

905. Ланг В. Аграрный ландшафт эпохи раннего железа в Эстонии // Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 15–18: ill.
Sum.: Agricultural Landscape in the Early Metal Age in Estonia.

906. Лаул С. Западная мода, пришедшая с востока // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 35–37 : ill.
Sum.: The western fashion came to Estonia from east.

907. Леймус И. Следы Ярославова серебра // Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 22–23 : ill.
Sum.: Silver Traces of Yaroslav the Wise.

908. Лыугас В. Заповедник Ребала // Вечерний Таллин. – 23.03.1988 : ill.

909. Лыугас В. К иллюстрации на обложке : Распространение эмалевых украшений в Восточной Европе. Фибула из Вагула // Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 47 : ill.
Sum.: To the subject of the cover picture : Distribution of Enamelled Ornaments in Eastern Europe. Vagula Brooch.

910. Лыугас В. От хийумааской «Изабеллы» до псковской реки Великой //
Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 29–32 : ill.
Sum.: From Isabella of Hiiumaa to the River Velikaya in the Pskov Region.

911. Лыугас Л. Охотники на тюленей – первые «покорители» Балтийского моря // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 14–15 : ill.
Sum.: Seal hunters – the first “conquerors” of the Baltic Sea.

912. Мандель М. Орлиная головка из деревни Колу // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 33 : ill.
Sum.: An eaglehead-form bronze find from the Western Estonia.

913. Метсаллик Р. Археологи пишут историю // Вперед. – 9., 11., 16., 18. 12. 1986.

914. Мяги-Лыугас М. Захоронения путешественников Восточного пути в Дании // Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 40–42 : ill.

915. Мясс В. Тайна «Найссаареского судна» ждет разгадки // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 23–24 : илл.
Sum.: The Naissaar Shipwreck in the Gulf of Finland near Tallinn.

916. Мяэсалу А. Ледовое побоище: легенды и действительность // Эстония. – 8., 11. 04. 1995 : ill.

917. Мяэсалу А. Пять тысяч лет тому назад…: О старейших поселенцах Эстонии и формировании эстонцев // Советская Эстония. – 4. 04. 1989.

918. Мяэсалу А. Старейшие поселенцы Эстонии // Вперед. – 24. 12. 1988.

919. Мяэсалу А. Чудь – кто они такие? // Советская Эстония. – 6. 04. 1989.

920. Мяэсалу А. Эстонцы и Эстония в конце доисторической эпохи // Вперед. – 24. 01. 1989.

921. Пеэтс Ю. По технологии далеких предков // Austrvegr : Восточный путь. – 1996. – Nr. 2. – Lk. 41 : ill.

922. Тыниссон Э. Восточный путь, Austrvegr, Osterled – прибалтийско-финская перспектива // Austrvegr : Восточный путь. – 1995. – Nr. 1. – Lk. 7–10 : ill.
Sum.: The Eastern Way in the Baltic-Finnic Perspective.