Suures osas TLÜ arheoloogia teaduskogu kollektsiooni leidudele tuginev näitus “Sinna ja tagasi: liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (kuraator Erki Russow, TLÜ arheoloogia teaduskogu vanemteadur) on nüüd, pärast Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis eksponeerimist avatud järgmises kohas. Meil on hea meel teada anda, et näitus taasavati 12. oktoobril Põltsamaa linnuse väravahoones, ning kõigil huvilistel on võimalus sellega tutvuda kuni 12. detsembrini 2024.
Rubriigid:Sündmused|Näitus keskaegsetest palverändudest nüüd avatud Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud
Ankru tänava luuhoidla kõrvale rajatava uue hooneosa sarikapidu sai peetud neljapäeval, 12. septembril. Pärga käisid maha saagimas TLÜ prorektorid Katrin Niglas ja Katrin Saks ning kohal oli ka Vanalinna Ehituse objektijuht Gleb Zilberkan.
Fotode autorid Katrin Saks ja Lembi Lõugas
Rubriigid:Sündmused|Ankru tn hoone sarikapidu kommenteerimine on välja lülitatud
Seoses ehitustöödega Ankru tn 4a luuhoidlas on allpool esitatud graafiku järgi töö tegemine müra tõttu häiritud: 1) 8.-25. juuli 2) 7.-28. august, eriti ajavahemikus 7.-13. august 3) 6.-12. september
Antud graafikus võib ette tulla paaripäevaseid kõikumisi, vastavalt ehituse töö etappidele. Muul ajal võib samuti müra esineda, aga pigem majast väljapool.
Palume hoidla külastamisel sellega arvestada ja loodame mõistvale suhtumisele!
Rubriigid:Uudised|Ehitustööd Ankru tn 4a luuhoidlas kommenteerimine on välja lülitatud
14. juunil alanud Euroopa Arheoloogiapäevade 2024 raames on kaks meie teaduskogu arheoloogi samuti aktiivselt kaasa löömas.
14.-16. juunil avab arheoloog Monika Reppo ehk @chronicamonika oma TikToki kanalis klaasitud akende ajalugu Tallinnas. Kuidas saab arheoloogiliste leidude põhjal teada, millised olid keskaegsed aknad? Millal asuti üldse Tallinnas aknaid klaasima? Sissevaade aknaklaasi kasutamise ajalukku valmis Eesti Teadusagentuuri toetatud projekti PRG2026 raames ja tuleb pikemas vormis esitamisele Euroopa Arheoloogide Liidu aastakonverentsil Roomas 2024. aasta augustis.
15. juunil ehk laupäeval kell 12 toimub Niguliste muuseumi tormis Erki Russowi kuraatorituur näitusest, mis tutvustab Liivimaalaste palverännakuid keskaegses Euroopas. Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid rohkem või vähem tuntud kohti Riiast ja Piritalt Vastseliinani. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse kultuuri erinevaid jälgi, alustades kunstiteostest ja argiesemetel kasutatud sümboolikast ning lõpetades palverändurite rõivastuse ja reisilt kaasa toodud suveniiridega. Käesolev näitus “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.
18. aprillil valitses arheoloogia teaduskogus pidulik ja üllatusterohke meeleolu, kui TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas andis üle rektori tänukirja Ülle Tamlale pika, professionaalse ja viljaka töö eest arheoloogiakogude peavarahoidjana.
Palju õnne, Ülle!
Rubriigid:Uudised|TLÜ rektori tänukiri Ülle Tamlale kommenteerimine on välja lülitatud
Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid rohkem või vähem tuntud kohti Vastseliinast Kastre linnuseni. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse kultuuri erinevaid jälgi, alustades kunstiteostest ja argiesemetel kasutatud sümboolikast ning lõpetades palverändurite rõivastuse ja reisilt kaasa toodud suveniiridega.
Käesolev näitus võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.
Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt
Välitööd ja kataloog
Reedel 10. novembril 2023 esitleti Eesti Meremuuseumi koge saalis äsja ilmunud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu poolt välja antud inglisekeelset kogumik-kataloogi „Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt“.
Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Saaremaalt Salmelt 2008. aastal ja seejärel 2010 avastatud kahte laevmatust, mis leidude järgi võisid pärineda (eel-)viikingiajast. Avastus oli üllatav, kuna kunagi varem pole leitud selliseid viikingilaevu, kuhu oleks maetud nii palju mehi kui seda oli Salmel. Salme I laevast leiti seitsme ja Salme II laevast koguni 34 sõjamehe säilmed. Neile oli haudadesse kaasa pandud rikkalik valik esemeid, mille hulgas oli uhkeid sõjariistu nagu mõõgad ja kilbid, tarbeesemeid nagu noad, luisud ja kammid, samuti Skandinaavias tuntud mängu Hnefatafl valdavalt vaalaluust tehtud nuppe ja täringuid ning palju muud. Panuste seast ei puudunud ka koerad ja jahikullid, rääkimata kaasa pandud loomsest proviandist. Nii laevmatused ise kui ka enamik leiumaterjalist ei ole iseloomulikud selleaegsele Saaremaale ega ka laiemalt Eesti alale, vaid viitavad Salmele maetud sõjameeste päritolule Skandinaaviast, tõenäoliselt Kesk-Rootsist.
Salme matusekompleks on andnud väga väärtusliku uurimisainese tollaste inimeste füüsilise seisundi, geneetilise pärandi ja surma põhjuste kohta, samuti ainest viikingiaja matmiskombestiku, sotsiaalse tausta ning laevaehituse uurimiseks. Seekordne raamat annab ülevaate Salmel toimunud välitöödest, leiumaterjalist ja dateerimisküsimustest, kokku üheksalt autorilt. Kataloogist leiab üksikasjalikud leiunimekirjad ning jooniste ja fotode tahvlid. Kõik need huvitavad leiud ja välja kaevatud konstruktsioonid on suurepäraseks infoallikaks taastamaks üht dramaatilist sündmust kaheksanda sajandi Läänemere idaosas.
Värske raamat on jõudnud müügile raamatupoodidesse (Rahva Raamat, Krisostomus) ning Tallinna Ülikooli teabekeskuse poodi (sh e-poodi).
The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia
Fieldwork and Catalogue
On Friday, 10th November 2023, a new book published by the Archaeological Research Collection of Tallinn University was presented in the Cog hall of the Estonian Maritime Museum.
As the title says, the book presents the two ship burials discovered in 2008 and then in 2010 from Salme, Saaremaa island, Estonia, together with artefacts dating them to the (Pre-)Viking Age. The discovery was astounding, as no Viking ship has ever been found with so many burials: the remains of seven warriors were uncovered in the Salme I ship and as many as 34 in the Salme II ship. A rich assortment of items had been placed in their graves, including elaborate armaments, such as swords and shields, everyday utensils, such as knives, whetstones, and combs, as well as playing pieces and dice, mostly of whalebone, for the Scandinavian game called Hnefatafl, and much more. The grave contributions also included dogs and hunting hawks, not to mention the animal parts brought along as provisions. Ship burials as such and likewise most of the finds recovered at Salme are not characteristic of Saaremaa at the time, nor of the wider Estonian area. Rather, they indicate the origin of the warriors buried here – from Scandinavia, probably Central Sweden.
The Salme burial complex has provided invaluable research data on the physical condition, genetic origin, and causes of death of these people, as well as material for the study of Viking burial customs, social background, and shipbuilding. This book, authored by a team of nine specialists, gives an overview of the fieldwork conducted at Salme, the find material, and dating issues. The catalogue contains detailed lists of finds and plates of drawings and photos. Together, the striking finds and excavated structures constitute an excellent source of information for reconstructing a dramatic event that occurred in the eastern part of the Baltic Sea in the eighth century AD.
The new book has arrived on sale in the bookstores in Estonia (Rahva Raamat, Krisostomus) and the Tallinn University Information Center store (incl. e-store).
Salme laevmatused raamatu esitlusSalme laevmatused raamatu esitlusSalme laevmatused raamatu esitlusSalme laevmatused raamatu esitlusSalme laevmatused raamatu esitlus
Rubriigid:Uudised|The Salme Ship Burials. Salme laevmatused. kommenteerimine on välja lülitatud
Äsja ilmus TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidjalt Mauri Kiudsoolt uus raamat „Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank“ (kirjastus „Äripäev“). Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Eestist avastatud keskaegseid aardeleide, olles mõtteliseks järjeks teosele „Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid“ (2019), milles võeti lähema vaatluse alla keskajale eelnenud ajastud.
Kuna Eesti keskaegsetes aardepottides domineerivad selgelt mündid, siis on värske teos erinevalt eelnevast numismaatika poole kaldu, kuigi käsitlemist leiavad ka mõningad ajaloolise aja perioodi ehtetüübid. Lähemalt annab raamat sissevaate Eesti keskaja ajalisest raamistikust, maapõuest avastatud ajaloolise aja aarete võimalikest tekke- ja peitmispõhjustest ning nende olemusest. Kuid teose keskne ja mahukam osa vaatleb keskaegsete Eesti aarete alaperioode, tutvustades sealhulgas lähemalt tähtsamaid ja huvitavamaid leide. Lisaks peatutakse eraldi kirikust pärit leidudel.
Kuigi Eestist on leitud sadu rahapadasid kümnete tuhandete müntidega, on kogu meie keskaja aines võrreldes muinasaja lõpu ning eriti Liivi sõja perioodiga aarete hulga poolest üsna tagasihoidlik. Õigupoolest saame hetkel rääkida vaevalt 70 selle perioodi leiust. Kuid maapõue jäänud varanduste suur hulk ei osuta niivõrd mingi piirkonna elanike jõukusele, vaid konkreetset maa-ala puudutanud hävingu suurusele. Sestap võib tõdeda, et kuigi teame ka keskajast lühiajalisi sõdade perioode, ei ole need võrreldavad varauusaja algupoolel Eestit tabanud krahhiga.
Värske raamat on müügil suuremates raamatupoodides ning kirjastuse kodulehelt.
Rubriigid:Uudised|Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank kommenteerimine on välja lülitatud
3. juunil 2023 tähistas oma 70. sünnipäeva tuntud Eesti numismaatik ja ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus. Selle ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks koostasid Ivari kolleegid ja sõbrad Eesti ja naabermaade numismaatikale pühendatud artiklite kogumiku “Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd” (“From Hoard to Archive. Numismatic discoveries from the Baltic and beyond”). Huviline leiab Muinasaja Teaduse järjekorras 30. köitena ilmunud raamatust 14 uurimust, alates 19. sajandi münditeadusest ja lõpetades 18. sajandi lõpus valmistatud kaelarahadega. Autorite seast leiame Läänemere piirkonna tuntuid numismaatikuid, nagu näiteks Helle Horsnæs, Kenneth Jonsson, Jens Christian Moesgaard ja Tuukka Talvio.
Värske juubelikogumik kingiti Ivarile 6. juunil Tallinna Linnaarhiivis toimunud peol, kus lisaks Muinasaja Teadusele esitleti ka teist pühendusteost – uurimusi keskaja ajaloolastelt, mis avaldati Vana Tallinna 32. numbris.
Muinasja Teadus 30 on müügil Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (15€), kirjastuses ja raamatupoodides, Vana Tallinna leiab huviline Tallinna Linnaarhiivist (15€) ja kauplustest.
Autor Ervin Sestverk
Autor Ervin Sestverk
Rubriigid:Sündmused|Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumik kommenteerimine on välja lülitatud
17. mail 2023 avati Keilas Harjumaa Muuseumis näitus “Muistne Rävala”.
Näitus keskendub Eesti muinasmaakonnnale, Rävalale, mis oli omal ajal väga tihedalt seotud viikingiaja tähtsaima kaubatee – Austrvegri – tekke- ja arengulooga. Idatee kulgemist mööda Soome lahe lõunarannikut illustreerivad arvukad araabia rahadest koosnevad aardeleiud ja ka muu arheoloogiline leiuaines, nagu näiteks ühe spetsiifilise savinõu- ja mõõgatüübi levik, samuti Soome ja Rootsi päritolu ehete arvukad leiukohad. Lisaks peegeldab Idatee kulgu ka siinsete linnus-asulate ja paatmatuste levikukaart. Kõik eksponeeritavad leiud pärinevad Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust.
Näituse kuraator on Harjumaa Muuseumi teadur German Lebedev, konsulatant TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.
Näitus jääb avatuks 2023. aasta lõpuni.
Fotod Keila kodulehelt https://keila.ee/
Rubriigid:Sündmused|Näitus “Muistne Rävala” Keilas kommenteerimine on välja lülitatud