Arheoloogia teaduskogu kogude kasutamine 2025.a.

Anname teada, et seoses Ankru tn 4a uue hoidlahoone ehitamise ja ehitustöödega luuhoidlas on 2025.a. ees mitmed muudatused senises kogude kasutamise korras.

  • Seoses ehitustöödega Ankru tn 4a luuhoidlas on luukogule ligipääs raskendatud kuni jaanuari lõpuni 2025.a.
    Luukogu külastamiseks palume eelnevalt ühendust võtta luukoguhoidja Kristi Tasujaga – kristi.tasuja@tlu.ee
  • Uue hoidlahoone ehitamise ja arheoloogiliste kogude kolimise tõttu sulgeme Rüütli tn asuvad kogud uurijatele 01. juunil 2025.a. (v.a Ankru tn luuhoidla). Kogude avamine on plaanitud 2026.a. alguseks, kuid ehitusest tingitud võimalikud viivitused võivad neid plaane muuta.
    Kindlasti teeme kõik endast sõltuva, et kogud taasavaneksid võimalikult kiiresti ning uuendame infot esimesel võimalusel.

Rubriigid: Uudised | Arheoloogia teaduskogu kogude kasutamine 2025.a. kommenteerimine on välja lülitatud

Vilistlaslugu Monika Reppost Tallinna Ülikooli infokirjas

Tallinna Ülikooli infokiri kajastab meie teaduskogu arheoloogia spetsialisti Monika Reppo hariduskäiku ja karjääriteed ning doktoriks saamise lugu.

2024. aasta septembris kaitses Monika edukalt Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study.“ Infokirjas räägib värske doktor, milliseks kujunes tema karjääritee ja kuidas see tõi ta tagasi Tallinna Ülikooli.

Foto autor Kätlin Jansons

Rubriigid: Uncategorized | Vilistlaslugu Monika Reppost Tallinna Ülikooli infokirjas kommenteerimine on välja lülitatud

Wikimedia terminikratt Monika Reppo

MTÜ Wikimedia Eesti andis esimest korda välja terminikrati stipendiumi, mille eesmärk on toetada eestikeelse Vikipeedia täiendamist ja kvaliteetse terminiloome edendamist. Üheks terminikratiks valiti ka meie teaduskogu arheoloogia spetsialist Monika Reppo. Palju õnne ja jaksu eestikeelse arheoloogilise terminoloogia edendamisel!

Rubriigid: Uudised | Wikimedia terminikratt Monika Reppo kommenteerimine on välja lülitatud

Näitus keskaegsetest palverändudest nüüd avatud Põltsamaal

Suures osas TLÜ arheoloogia teaduskogu kollektsiooni leidudele tuginev näitus “Sinna ja tagasi: liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (kuraator Erki Russow, TLÜ arheoloogia teaduskogu vanemteadur) on nüüd, pärast Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis eksponeerimist avatud järgmises kohas. Meil on hea meel teada anda, et näitus taasavati 12. oktoobril Põltsamaa linnuse väravahoones, ning kõigil huvilistel on võimalus sellega tutvuda kuni 12. detsembrini 2024.

Rubriigid: Sündmused | Näitus keskaegsetest palverändudest nüüd avatud Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Ankru tn hoone sarikapidu

Ankru tänava luuhoidla kõrvale rajatava uue hooneosa sarikapidu sai peetud neljapäeval, 12. septembril. Pärga käisid maha saagimas TLÜ prorektorid Katrin Niglas ja Katrin Saks ning kohal oli ka Vanalinna Ehituse objektijuht Gleb Zilberkan.

Fotode autorid Katrin Saks ja Lembi Lõugas

Rubriigid: Sündmused | Ankru tn hoone sarikapidu kommenteerimine on välja lülitatud

Ehitustööd Ankru tn 4a luuhoidlas

Seoses ehitustöödega Ankru tn 4a luuhoidlas on allpool esitatud graafiku järgi töö tegemine müra tõttu häiritud:
1) 8.-25. juuli
2) 7.-28. august, eriti ajavahemikus 7.-13. august
3) 6.-12. september

Antud graafikus võib ette tulla paaripäevaseid kõikumisi, vastavalt ehituse töö etappidele. Muul ajal võib samuti müra esineda, aga pigem majast väljapool.

Palume hoidla külastamisel sellega arvestada ja loodame mõistvale suhtumisele!

Rubriigid: Uudised | Ehitustööd Ankru tn 4a luuhoidlas kommenteerimine on välja lülitatud

Euroopa Arheoloogiapäevad 2024

14. juunil alanud Euroopa Arheoloogiapäevade 2024 raames on kaks meie teaduskogu arheoloogi samuti aktiivselt kaasa löömas.

14.-16. juunil avab arheoloog Monika Reppo ehk @chronicamonika oma TikToki kanalis klaasitud akende ajalugu Tallinnas. Kuidas saab arheoloogiliste leidude põhjal teada, millised olid keskaegsed aknad? Millal asuti üldse Tallinnas aknaid klaasima? Sissevaade aknaklaasi kasutamise ajalukku valmis Eesti Teadusagentuuri toetatud projekti PRG2026 raames ja tuleb pikemas vormis esitamisele Euroopa Arheoloogide Liidu aastakonverentsil Roomas 2024. aasta augustis.

15. juunil ehk laupäeval kell 12 toimub Niguliste muuseumi tormis Erki Russowi kuraatorituur näitusest, mis tutvustab Liivimaalaste palverännakuid keskaegses Euroopas. Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid rohkem või vähem tuntud kohti Riiast ja Piritalt Vastseliinani. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse kultuuri erinevaid jälgi, alustades kunstiteostest ja argiesemetel kasutatud sümboolikast ning lõpetades palverändurite rõivastuse ja reisilt kaasa toodud suveniiridega.
Käesolev näitus “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.

Täpsem info Euroopa Arheoloogiapäevade 2024 lehelt.

Rubriigid: Sündmused | Euroopa Arheoloogiapäevad 2024 kommenteerimine on välja lülitatud

TLÜ rektori tänukiri Ülle Tamlale

18. aprillil valitses arheoloogia teaduskogus pidulik ja üllatusterohke meeleolu, kui TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas andis üle rektori tänukirja Ülle Tamlale pika, professionaalse ja viljaka töö eest arheoloogiakogude peavarahoidjana.

Palju õnne, Ülle!

Rubriigid: Uudised | TLÜ rektori tänukiri Ülle Tamlale kommenteerimine on välja lülitatud

Näitus Niguliste muuseumis palveränduritest

Niguliste muuseumis on avatud näitus keskaegsetest palveränduritest “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas”, mille kuraator on arheoloogia teaduskogu vanemteadur arheoloog Erki Russow.

Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid rohkem või vähem tuntud kohti Vastseliinast Kastre linnuseni. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse kultuuri erinevaid jälgi, alustades kunstiteostest ja argiesemetel kasutatud sümboolikast ning lõpetades palverändurite rõivastuse ja reisilt kaasa toodud suveniiridega.

Käesolev näitus võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.

Näituse kohta võib lähemalt lugeda Maalehest ning vaadata järgi ETV Terevisooni saate klippi.

Näitus jääb avatuks kuni 8. septembrini 2024.

Palverännusuveniir Pärnust. Foto: Jaana Ratas
Palverännusuveniir Pärnust. Foto: Jaana Ratas
Rubriigid: Sündmused | Näitus Niguliste muuseumis palveränduritest kommenteerimine on välja lülitatud

The Salme Ship Burials. Salme laevmatused.

Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt

Välitööd ja kataloog

Reedel 10. novembril 2023 esitleti Eesti Meremuuseumi koge saalis äsja ilmunud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu poolt välja antud inglisekeelset kogumik-kataloogi „Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt“.

Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Saaremaalt Salmelt 2008. aastal ja seejärel 2010 avastatud kahte laevmatust, mis leidude järgi võisid pärineda (eel-)viikingiajast. Avastus oli üllatav, kuna kunagi varem pole leitud selliseid viikingilaevu, kuhu oleks maetud nii palju mehi kui seda oli Salmel. Salme I laevast leiti seitsme ja Salme II laevast koguni 34 sõjamehe säilmed. Neile oli haudadesse kaasa pandud rikkalik valik esemeid, mille hulgas oli uhkeid sõjariistu nagu mõõgad ja kilbid, tarbeesemeid nagu noad, luisud ja kammid, samuti Skandinaavias tuntud mängu Hnefatafl valdavalt vaalaluust tehtud nuppe ja täringuid ning palju muud. Panuste seast ei puudunud ka koerad ja jahikullid, rääkimata kaasa pandud loomsest proviandist. Nii laevmatused ise kui ka enamik leiumaterjalist ei ole iseloomulikud selleaegsele Saaremaale ega ka laiemalt Eesti alale, vaid viitavad Salmele maetud sõjameeste päritolule Skandinaaviast, tõenäoliselt Kesk-Rootsist.

Salme matusekompleks on andnud väga väärtusliku uurimisainese tollaste inimeste füüsilise seisundi, geneetilise pärandi ja surma põhjuste kohta, samuti ainest viikingiaja matmiskombestiku, sotsiaalse tausta ning laevaehituse uurimiseks. Seekordne raamat annab ülevaate Salmel toimunud välitöödest, leiumaterjalist ja dateerimisküsimustest, kokku üheksalt autorilt. Kataloogist leiab üksikasjalikud leiunimekirjad ning jooniste ja fotode tahvlid. Kõik need huvitavad leiud ja välja kaevatud konstruktsioonid on suurepäraseks infoallikaks taastamaks üht dramaatilist sündmust kaheksanda sajandi Läänemere idaosas.

Värske raamat on jõudnud müügile raamatupoodidesse (Rahva Raamat, Krisostomus) ning Tallinna Ülikooli teabekeskuse poodi (sh e-poodi).

Vaata raamatu eessõna koos sisukorraga ja raamatu esitlusel tehtud fotosid Arheoloogia teaduskogu fotogaleriis.

The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia

Fieldwork and Catalogue

On Friday, 10th November 2023, a new book published by the Archaeological Research Collection of Tallinn University was presented in the Cog hall of the Estonian Maritime Museum.

As the title says, the book presents the two ship burials discovered in 2008 and then in 2010 from Salme, Saaremaa island, Estonia, together with artefacts dating them to the (Pre-)Viking Age. The discovery was astounding, as no Viking ship has ever been found with so many burials: the remains of seven warriors were uncovered in the Salme I ship and as many as 34 in the Salme II ship. A rich assortment of items had been placed in their graves, including elaborate armaments, such as swords and shields, everyday utensils, such as knives, whetstones, and combs, as well as playing pieces and dice, mostly of whalebone, for the Scandinavian game called Hnefatafl, and much more. The grave contributions also included dogs and hunting hawks, not to mention the animal parts brought along as provisions. Ship burials as such and likewise most of the finds recovered at Salme are not characteristic of Saaremaa at the time, nor of the wider Estonian area. Rather, they indicate the origin of the warriors buried here – from Scandinavia, probably Central Sweden.

The Salme burial complex has provided invaluable research data on the physical condition, genetic origin, and causes of death of these people, as well as material for the study of Viking burial customs, social background, and shipbuilding. This book, authored by a team of nine specialists, gives an overview of the fieldwork conducted at Salme, the find material, and dating issues. The catalogue contains detailed lists of finds and plates of drawings and photos. Together, the striking finds and excavated structures constitute an excellent source of information for reconstructing a dramatic event that occurred in the eastern part of the Baltic Sea in the eighth century AD.

The new book has arrived on sale in the bookstores in Estonia (Rahva Raamat, Krisostomus) and the Tallinn University Information Center store (incl. e-store).

Look at the Preface and Contents of the book and the Photo Gallery of the presentation event

Rubriigid: Uudised | The Salme Ship Burials. Salme laevmatused. kommenteerimine on välja lülitatud