Saabuvate Vanalinna päevade raames on kõigil huvilistel jälle võimalus soetada arheoloogiaalast kirjandust, tasuta või erakordselt soodsate hindadega. Muuseumiööl külastas meid juba palju inimesi, mõni lahkus kahe ääreni täis kastiga ja üks tõeline fänn käis lausa kolm korda…
Avame Rüütli tn 10 diele jälle reedel 6. juunil kell 10-18:00. Kes ees see mees – mõned trükised on juba otsas ja teisi on jäänud veel viimased 250 eksemplari!
Vikerraadio Labori saates (18.05) käis teaduskogu arheoloog ja luu-uurija Heidi Luik tutvustamas uusimaid tulemusi Pulli mesoliitilisest asulakohast leitud luust tööriistade kasutusvõimalustest. On selgunud, et teatud kujuga põdraluust pulgakesi rakendati kindlate töövõtete jaoks – männi koorimiseks. Nagu tavatseb öelda Labori saatejuht Priit Ennet: “Kes kuulab, saab teadust!”
Arheoloogia teaduskogu tühjendab oma raamaturiiuleid!
Muuseumiöö 2025 sündmuse raames korraldame raamatulaada “Öös on arheoloogia raamatuid”. Valikus on palju erinevat arheoloogiaalast kirjandust, muuhulgas mitmete sarjade väljaandeid nagu Muinasaja Teadus, Arheoloogilised Välitööd Eestis, Eesti Arheoloogiaajakiri, Tutulus jne, mida saab endale soetada soodsate hindadega või suisa tasuta. Lisaks on pakkumisel ka Jaana Ratase kujundatud vahvaid ja vaimukaid muinasajateemalisi postkaarte.
Kõik huvilised on oodatud ostlema!
9. mail andis Omniva välja rahvuslike arheoloogiliste leidude margiseeria, milles on kasutatud mitmeid arheoloogia teaduskogus säilitatud leide, peamiselt kiviasegset pisiplastikat.
Tegemist on üleeuroopalise EUROPA margiseeria ühisväljaandega ning 2025. aastal on sarja fookuses Euroopa maade rahvuslikud arheoloogilised leiud.
Markide kujundusi saab uudistada ja tellida Omniva kodulehel.
Rõõm teatada, et Monika Reppo pälvis Eesti Genealoogia Seltsi perekonnalooliste väljaannete konkursil oma doktoritöö eest eritunnustuse.
Palju õnne!
Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Erki Russowi poolt kureeritud keskaegsele palverännule pühendatud näitus „Sinna ja tagasi: liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“ avati 30. aprillil Lätis Cēsise muuseumis. Näituse algtõukeks oli Kalamaja hiliskeskaegsest prügiladestusest päevavalgele tulnud esemed, mida talletatakse TLÜ arheoloogia teaduskogus. Väljapaneku selgroo moodustava Jahu tn kollektsiooni kõrval eksponeeritakse ka teiste arheoloogiakogude esemeid, kokku on välja pandud üheteistkümne Eesti ja Läti mäluasutuse materjale. Algselt vaid Niguliste muuseumi tarbeks koostatud näitus liikus septembris 2024 Põltsamaale, 2025. aasta jaanuaris Paidesse ning on nüüd oma viimases peatuspaigas – Võnnu ordulinnuse muuseumikompleksis – avatud kuni 15. septembrini 2025.
Fotod: Cēsise muuseum
President Alar Karis tunnustas meie arheoloogia teaduskogu juhatajat ja arheozooloogi Lembi Lõugast Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Lõugase sõnul pälvis ta preemia ilmselt pikaajalise teadus- ja arendustöö eest: “Teadustöös on kindlasti oluline minu väike erialane nišš, millega olen tegelenud kogu teadlaskarjääri jooksul. Arendustöö puhul teaduse infrastruktuuri arendamine ja just luukollektsiooni hoiustamine ja digiteerimine. Need kaks komponenti on kellelegi ehk silma jäänud”.
Palju õnne!
Arkadi Molvõgin lõpetas Tartu Ülikooli 1954. a. ja asus samal aastal tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo instituuti. Tollal ei osanud noor arheoloog veel aimata, et just tema osaks saab üles ehitada sõja järel varjusurma suikunud Eesti numismaatikateadus. Selleks otsese tõuke andis Eesti ajalooliste mündileidude koondamine Ajaloo Instituuti 1961. a. Samal aastal sai A. Molvõginist selle üleeuroopalise tähtsusega kollektsiooni hooldaja, kuid tema tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult kogude korrastamise ja kirjeldamisega. Jätkus juba 1950. aastate lõpul alanud viljakas uurimistöö, mille tulemusel 1967. a. valmis mahukas väitekiri Liivima mündindusest XIII-XVI sajandil. Järgnevalt pöördus uurija tähelepanu rahvusvahelisemale ajajärgule Eestimaa mündinduses – viikingiajale, mis Eestis kestis mõnevõrra kauem kui teistes Põhjamaades. Just viikingiaegsetele lääneeuroopa münte sisaldavatele Eesti leidudele pühendas A. Molvõgin ka oma 1994. aastal ilmunud mahuka doktoritöö. Ühel mehel õnnestus seega põhjalikult läbi kirjutada peaaegu kogu Eestimaa mündilugu viikingiajast keskaja lõpuni ja luuga sellega usaldusväärne tugi arheoloogide ja medievistide järgnevaks teadustööks.
Puhka rahus hea Kolleeg…
Anname teada, et seoses Ankru tn 4a uue hoidlahoone ehitamise ja ehitustöödega luuhoidlas on 2025.a. ees mitmed muudatused senises kogude kasutamise korras.
Tallinna Ülikooli infokiri kajastab meie teaduskogu arheoloogia spetsialisti Monika Reppo hariduskäiku ja karjääriteed ning doktoriks saamise lugu.
2024. aasta septembris kaitses Monika edukalt Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study.“ Infokirjas räägib värske doktor, milliseks kujunes tema karjääritee ja kuidas see tõi ta tagasi Tallinna Ülikooli.
